Töötaja erisoodustus kogub tuure

Möödunud aastal tegid ettevõtted oma töötajatele kaks korda enam erisoodustusi kui 1999. aastal, kokku 341 miljoni krooni eest. Audiitorfirmade hinnangul jagavad rikkalikumalt erisoodustusi välisosalusega äriühingud, kes on enamasti valmis tasuma ka vajalikud maksud erisoodustuselt.

?Nende ärikultuur on selline,? nentis Heiki Linnamägi ASist KPMG Eesti. ?Meie firmad seda ametlikult ei tee,? lisas Linnamägi viidates töötajatele tehtavatele soodustustele.

IMG Konsultanti juristi Ranno Tingase sõnul on näiteks soliidses Ameerika kapitalil põhinevas Eesti äriühingus normaalne, et tööandja kontrollib regulaarselt oma kulul töötaja tervist, hüvitab töötaja spordiklubi kulud ning maksab kinni töötaja eest kindlustusmakseid. ?Seda kõike tehakse töötajate motiveerimise eesmärgil,? selgitas Tingas. ?Ka suuremad Eesti äriühingud annavad teadlikult oma töötajatele erisoodustusi ning sel on oma osa personalipoliitikast,? lausus ta.

Oracle Balticsi töötajate erisoodustuste paketist moodustavad olulisema osa sõidukite ja muu vara kasutamine ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, reisikindlustusmaksed, lähetuskulude hüvitused üle kehtestatud piirmäärade, ujula ja spordiklubi kasutamise tasud. Samuti ettevõtte poolt korraldatavad traditsioonilised üritused ja väljasõidud. Ettevõtte pearaamatupidaja Anne Oja-Aru sõnul teevad nad erisoodustusi keskmiselt 80 000 krooni ulatuses kuus.

AS Coca-Cola Eesti hüvitab näiteks töötajate koolituskulud, võimaldab kasutada esindusautot ning ujulat ja spordisaali. Lisaks võimaldatakse tasuta jookide koju viimist. Erisoodustuse hulka kuulub ka töötajatele ühiste ürituste korraldamine.

Ettevõtete maksuprobleemidega sageli kokku puutuv Tingas leidis, et seevastu keskmise suurusega Eesti ettevõtted, kes siiski annavad oma olulisematele töötajatele erisoodustusi, püüavad pigem leida võimalusi maksude mittetasumiseks. Aeg-ajalt teevad nad kulutusi ka töötajate toitlustamisele, ühisele meelelahutusele või sünnipäevakingitustele. Väikesed Eesti äriühingud ja isiklikud varahaldusfirmad ei anna aga peaaegu üldse erisoodustusi. ?Neile on see pigem raamatupidaja nii-öelda tööõnnetus, kui erisoodustuselt tuleb makse maksta,? nentis Tingas ning lisas, et paljud väikesed äriühingud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused ei pruugi alati teadagi, et nad on andnud erisoodustusi ning peavad seda hiljem maksuametnikult kuulma.

?Samas on tulumaksuseadus selline, et sageli on äri võimatu teha ilma erisoodustusteta,? ütles IMG maksukonsultant Ranno Tingas. Väga kergesti võib juhtuda, et töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulu ületab kuus 500 krooni või ööbimine välismaa hotellis 1700 krooni või koos väliskülalisega sööb lõunat ka Eesti ettevõtte esindaja. ?Sellisel juhul on tegemist erisoodustusega ja tuleks maksud maksta. Suuremad ettevõtted ei viitsi sageli hakata pingutama, et neid kulusid teisiti käsitleda ja maksavad maksud.?

Ka Oracle Nederland BV Eesti filiaali pearaamatupidaja nentis, et kehtestatud piirnormid on osa riikide puhul liiga madalad ja nii maksustatakse kulud, mis oma olemuselt ei anna töötajatele mingit soodustust.

?Meie töötajad peavad oma tööülesannete tõttu palju reisima, näen ma ebakõla lähetuskulude piirnormides ja nendest suuremate kulude maksustamisel erisoodustusena,? möönis ta.

Maksuametile esitatud deklaratsioonide põhjal moodustab kõige suurema osa erisoodustustest, ligi 40 protsenti, tööandja vara isiklikuks otstarbeks kasutamine. Suure osakaaluga on ka kulutused lilledele, kohvile, transpordile, toitlustamisele ning töötajate sportimisvõimalustele. Alla kümnendiku moodustab tööandja vara müük turuhinnast madalama hinnaga, samuti lähetuskulude kompenseerimine.

Tingase hinnangul on lähetuskulude ja isikliku sõiduvahendi kulude kompenseerimine paratamatu ja kunstlik erisoodustus, sest tegelikkuses enamasti töötaja soodustusi ei saa.

?Tuleks tõsta majutuskulude piirnorme, et töölähetus ei tooks tööandjale automaatselt kaasa erisoodustuse andmist,? rõhutas Tingas.

Töölähetuse majutuskulude puhul on kehtestatud maksimumiks 1700 kr ööpäevas välismaal ja 700 kr Eestis. Kui majutuskulud on suuremad, siis seda piirmäära ületav osa on erisoodustus. ?Seega on tööandja paratamatult fakti ees, et töötaja saab erisoodustust ehkki tegelikult ei saa ta mingit hüve ega soodustust.?

Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused tegid möödunud aastal erisoodustusi ligi 50 miljoni krooni eest. Peaaegu 30 protsenti sellest läks tööandja vara isiklikul otstarbel kasutamisele.

Majandusministeeriumis on mahukaim erisoodustus ametnike õppelaenude kustutamine. Haldus- ja finantsosakonna juhataja Margus Jõesaare selgitusel katab ministeerium ka ministri ja kantsleri eluasemekulud, sest nende alalised elukohad asuvad väljaspool pealinna.

?Erisoodustusega maksustame ka külaliste vastuvõtmisega seotud kulud nende ministeeriumi töötajate osas, kes on osalenud vastuvõtuga seotud üritustel, samuti kingitused, mis tehakse ministeeriumi töötajatele vastavalt ministeeriumi töötajate tunnustamise ja meelespidamise statuudile seoses juubelisünnipäevadega,? loetles Jõesaar. Selle aasta esimese kuue kuu jooksul on erisoodustustelt tasutud tulumaksu kokku ligi 100 000 krooni.

Peaaegu sama summa eest on sel aastal erisoodustustelt tulumaksu tasunud ka rahandusministeerium. Kokku on ministeerium erisoodustusi teinud 256 000 krooni eest, millest 40 protsenti on esinduskulud.