Korteriühistu ei saa olla mittetulundusühistu

Tüüpiline mittetulundusühistu on kodanike ühendus, mis on moodustatud selleks, et millegi tegemisega koguda raha mingi ühiskondliku ettevõtte toetamiseks. On küllalt loomulik, et sellisesse ühistusse astumiseks on vaja sooviavaldus esitada ning tegutsemiskulude katteks sisseastumis- ja liikmemaksu tasuda. Samuti võib sellest ühistust iga liige igal ajal lahkuda.

Kortermajades pole üldiselt võimalik igal korteri omanik osta otse tootjalt kütet ja sooja vett. Kortermajal on välisseinad, kastus jm hoone osad, mida on kõigil ühikute omanikel vaja korras hoida, parandada ja asendada. Ühiselt kütte ja sooja vee ostmiseks ning hoone ühiste osade ja krundi korrashoiu ja parandustööde tegemiseks peab ühistu kõigilt korteriomanikelt raha koguma. Kui mõni neist ei soovi ühiste kulude katteks raha anda, peavad teised korteriomanikud selle võrra rohkem maksma. Seega on mõeldamatu, et korteriühistusse võib suvaliselt astuda ja sama suvaliselt lahkuda.

Korteriomanikud lihtsalt peavad ühistu liikmed olema. Selle nõude esitamist ei võimalda aga mittetulundusühistute seadus, mis korraldab ka korteriühistuste tegevust.

Kui ilma põhiseaduse sätteid eiramata võib nõuda tulusaajailt tulumaksu maksmist, autoomanikelt liikluskindlustuse ostmist, peab olema võimalik ka koostada seadust, et omanikud, kelle korterid asuvad hoonetes, kus tuleb ühiselt osta hoone toimimiseks vajalikke teenuseid peavad astuma ühiste teenuste eest tasu koguvate ja edasimaksvate ühistute liikmeks. See peab kehtima ka elamualade ja tehnovõrkude ühistuste kohta. Tegemist polegi mingi absurdse ideega. Põhja-Ameerikas saadi juba mitukümmend aastat tagasi aru, et mitmele omanikule mõtteliste osadena kuuluvate hoonete osade, maa-alade ja tehnovõrkude haldamise ja korrahoiukulude kogumise korraldamiseks on vaja eraldi seadust.

Sellise ?kondomiiniumseaduse? kohaselt moodustatud ühistule i ole vara, liitumistasusid ja osamakseid. Sellesse ühistusse astutakse automaatselt kinnistu omamisõiguse saamisega. Kõik ühiselt kasutatavad komponendid kuuluvad proportsionaalselt mõtteliste osadena kondomiiniumühiku omanikele. Ühistu põhikirjas on sätestatud ühistu komponentide korrashoiu ja haldamise reeglid ning kulude jaotamise määrad. Põhikiri on piltlikult lahutamatu osa igast kinnistusraamatusse kantud korteriomandist.

Iga korteri omanik vastutab põhikirjas määratletud kohustuste täitmise eest oma varaga. Kondomiiniumühistu põhikiri ei võimalda tulu saamist. Ja sellest tulenevalt pole mingit vajadust kondomiiniumühistut mittetulundusühistuna.

Kuna aga korter- või maa-ala ja tehnovõrkudeühistu ei saa edukalt toimida kui kõik ühistut moodustavate kinnistute omanikud ei ole kohustatud ühistu põhikirjas määratletud kohustusi täitma, siis mittetulundusühistute seaduse rakendamine nende ühistute puhul on täiesti kohatu.

Autor: Harri Kivilo