Kalamüük interneti kaudu on lihtne ja mugav

Kalandust peetakse meil juba pikemat aega kriisiolukorras olevaks. Selle põhjused peituvad nii poliitiliste, majanduslike kui õiguslike probleemide eiramises. Eesti Kalurite Liidu (EKL), Eesti Ühistegelise Liidu (EÜL) ja põllumajandusministeeriumi (PM) juuli lõpus Pärnus kalalaevaomanikele ja rannakalurite esindajatele korraldatud seminaridel arutati ka kalapüügi hetkeolukorda ja vaeti lähituleviku perspektiive.

Esimesel päeval tutvustas EÜL juhatuse esimees, prof Jaan Leetsar osavõtjaile ühistegevuse põhitõdedesid ja kirjeldas loodavate kalurite ühistute võimalusi kalanduse konkurentsivõime tõstmisel. Kalasaagi ja kalatoodete kaasaegseid ning perspektiivseid müügivõimalusi tutvustasid firma OSTA.EE ja ASi NORN esindajad. Need firmad tegelevad interneti vahendusel oksjonite korraldamise süsteemide väljatöötamise ja juurutamisega.

Kalureile pakutavate projektide eesmärk on pakkuda mugavat ja senisest efektiivsemat võimalust kalamüügiks interneti oksjonil; aidata kaasa kalandusliku info levikule, mis käsitleks pakkumisel olevat toorkala, selle turuhindu ja logistikat;

levitada kalaturu infot ka naaberriikidesse; tuua võimalikult lai toorkala ja kalatoodete kokkuostjate ning pakkujate seltskond ühte ringi, mille tulemusena on võimalik saavutada püüdjale õiglasem müügihind, ostjale aga tagada laiem kaubavalik, seega stabiilsem tegevusvõimalus.

Seega võiks öelda, et interneti rakendamine kalanduses aitab tõhustada mõlema poole, nii kalapüügi- kui -töötlemisettevõtete tegevust (vt tabel).

Loomulikult on sellise kalaoksjoni süsteemi rakendamiseks vaja selle kasutajaid täiendavalt koolitada. Praegu on püügilaevad suures osas varustatud arvutitega, mis on edumeelseimaile kalureile suureks abiks nii laeva juhtimisel kui kalaparvede otsimisel. Samas ?interneti puudumisel on vastava kaldateenistuse loomisel võimalik kasutada raadiosidet, mobiiltelefoni või muud infokanalit. Oksjonile mineva info sisestamise toimumise ajal ja tulemuste teavitamisel toimib pidev klienditugi.

Nagu eeltoodust nähtub, loovad elektroonilised kalaoksjonid uusi võimalusi. Selliste oksjonite läbiviimist soodustaks kahtlemata kalurite koondumist ühistustesse.

Selline toorkala müügi elektronoksjon on juba juurutatud Soomes.

Eesti riikliku kalanduspoliitika eesmärk peaks olema Eesti kalatoodangule konkurentsivõimelise ja stabiilse turu loomine. Selle tagamiseks ei ole alternatiivi kalapüügil ja sellega seotud ühistuliste ettevõtlusvormide arendamisel.

Just ühistegelisel alustel toimiva kala elektronoksjoni süsteemi loomine võimaldaks luua korda kalaturul, tõsta kalandustegevuse efektiivsust ja koos teiste riigipoolsete kalanduse korralduslikku poolt puudutavate meetmetega tuua rahvuslik kalandus praegusest kriisiolukorrast välja. Kindlasti aitasid Pärnu seminarid sellele mõnevõrra kaasa.