Toiduainetööstused võistlevad 100 miljoni nimel

Artikkel

- Uudised
- Kristina Traks
- 12. august 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toiduainetööstused võistlevad 100 miljoni nimel
Õnn saada raha naeratab ilmselt vähestele, sest kui 100 miljonit krooni valdkonniti ära jagada, jääb sellest järele pisku, millest jätkub ehk paarile korralikule projektile.
Liha-, piima- ja kalaettevõtete vahel jaotatavast 100 miljonist kroonist saab iga valdkond umbes 30 miljonit krooni. Samas näiteks lihatööstustest räägib enamik vähemalt 15?20 miljoni kroonisest investeeringust, mis neil oleks vaja teha.
?SAPARDist raha taotlemine on nagu lotomäng, kus kõik mängivad, lootuses võita,? ütles Eesti Lihaliidu tegevdirektor Peeter Grigorjev. Tema andmetel plaanib enamik tuntumatest lihatööstustest SAPARDile taotluse ka esitada.
Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse direktori Ahti Viilupi sõnul küsib ettevõte SAPARDi programmist raha nii piimatööstusele kui ka lihatööstusele. ?Piimatööstusele 2 miljonit krooni uute seadmete ostuks, lihatööstusele üle 10 miljoni krooni seadmete ostuks ja tehase renoveerimiseks,? ütles Viilup. ?Ma väga loodan, et me selle raha saame, kuid kui ka ei saa, eks siis leiame raha kuskilt mujalt.?
ASi Meieri Tootmise (endine Ühinenud Meiereid) juhatuse esimees Robert Jaani ütles, et ka tema ettevõte on juba esitanud taotluse euroabirahale. ?Huvi pärast tegime ära selle taotluse, raha oleks vaja uue katlamaja ostuks,? ütles Jaani.
SAPARDi programmi peale loodab ka Nõo Lihatööstus. ?Kui SAPARDist raha ei saa, peame investeeringuid tegema vähendatud programmi järgi,? ütles Nõo Lihatööstuse juhataja Toomas Kruustük. ?Sellepärast jääbki puhkus saamata, et on vaja SAPARDi taotlusega tegeleda.? Nõo Lihatööstus plaanib 20?30 miljoni kroonist investeeringut ehk SAPARDist umbes 10?15 miljonit krooni.
Tallinna Piimatööstuse juhatuse esimees Neeme Jõgi ütles, et ettevõttel on euroinvesteeringud juba tehtud ja seega polegi projekti, mille peale raha küsida. ?Raha küsimine ainult küsimise pärast on ka nagu tobe,? ütles Jõgi.
Jõgi sõnul on kahetsusväärne, et paljud tööstused küsivad SAPARDi programmist raha tootmisvõimsuste laiendamiseks. ?Niigi on Eestis piimatööstustel tootmisvõimsust neli korda rohkem, kui vaja oleks,? ütles Jõgi. ?Ma ei pea õigeks, et nüüd osaliselt ka maksumaksjate rahaga tootmisvõimsust veelgi suurendatakse.?
Lisaks 100 miljonile kroonile, mis SAPARDist jagatakse toiduainetööstustele, on teist sama palju ette nähtud maapiirkondades majandustegevuse mitmekesistamiseks, 230 miljonit krooni põllumajandustootjatele investeeringuteks ja 65 miljonit krooni investeeringuteks maapiirkondade infrastruktuuri.
Paljud põllumajandustootjad, kellele SAPARDist enamik raha on mõeldud, põlgavad programmist raha taotlemise ära kõrge omafinantseeringu ja bürokraatliku asjaajamise tõttu.
Reedese seisuga oli taotlusi SAPARDi abirahale põllumajandusregistrite ja informatsiooni ametile laekunud 58, neist 12 tööstustelt. Toiduainetööstused saavad taotlusi esitada septembri alguseni, teistel rahasoovijatel on aega septembri keskpaigani.
Hetkel kuum