Eesti maksusüsteemi pole põhjust muuta

Oleme Eestis oma suhteliselt madala maksukoormusega suutnud majanduse päris hästi käima saada. Kuigi vahel tundub, et palju on veel saavutamata ja tahaks korraga kõike, näitab statistika, et keskmise eestlase elujärg läheb ülesmäge. Seetõttu ei näe ma vajadust riigi senise maksupoliitika muutmiseks.

Eesti on hetkel hoogsalt arenev riik, mis üritab teistele Euroopa maadele oma inimeste elustandardi poolest võimalikult kiiresti järgi jõuda. Kõige paremini tagab jätkuva majandusarengu see, kui leiame võimalusi inimesi motiveerida ise rohkem pingutama ning vaeva nägema. Maailma kogemus näitab, et madal maksukoormus on üks töötavatest motivaatoritest. Suund võiks seetõttu olla pigem tulumaksu vähendamise suunas.

Täna pole ühtegi põhjust, miks peaksime Eestis loobuma tõhusust tõestanud ühetaolisest üksiksiku tulumaksust ja asendama selle astmeliselt kasvava tulumaksuga.

Ühiskonna arengu toetamise asemel viib astmeliselt kasvava tulumaksu kehtestamine pigem selleni, et töökate ja aktiivsete inimeste motivatsioon väheneb. Milleks rohkem töötada, kui riik töökust mingist sissetulekupiirist alates trahviga, s.o suurema tulumaksuprotsendiga karistama hakkab? Ei tohi ka unustada, et rohkem teenivad inimesed maksavad juba täna tulumaksuks rohkem kroone kui need, kes vähem teenivad, kandes nii sotsiaalset vastutust ühiskonna nõrgemate liikmete toetamise eest. Küll aga tuleb edaspidigi tõsta tulumaksuvaba miinimumi.

Ajakirjanduses on arutletud üksikisikute makstava tulumaksu suuruse avalikustamise vajalikkuse üle. Siin näib optimaalsena põhimõte, mis on sellest aastast Eestis rakendunud ? infot isiku tulude ja makstud maksude kohta avalikustab maksuamet kohalikule omavalitsusele.

Kuna üksikisiku tulumaks on valdade ja linnade eelarvetes oluline omalaekumise allikas, on omavalitsustel endil rahaline huvi tagada inimeste tulumaksu maksimaalne laekumine. Omavalitsuste infovahetus maksuametiga aitab eeldatavasti vähendada ka maksupettusi. Täielik tulude avalikustamine ei annaks enam midagi juurde, pigem looks rohkem segadust, kui asi on väärt. Tekitab ju vaid pingeid see, kui kolleegid teavad täpselt teineteise palganumbrit, või kui iga mees hakkab enda tulusid hindama naabri deklaratsiooni uurides.

Olulisemate varade deklareerimine Eestis täna juba toimub ? registrisse on kantud nii kinnisvara ja väärtpaberid kui ka autod ja veesõidukid. Täiendavalt midagi justkui deklareerida ei olegi. Küll aga tuleb töötada kõikide registrite ühtlustamise nimel maksuameti andmebaasides. Kui kõik andmed täpselt ühte kohta kokku jookseksid, oleks maksuametil lihtsam avastada neid, kellel vara palju, kuid kes oma tegelikke tulusid varjavad.

Autor: Toomas Savi