Kas Eesti Autorite Ühing kardab konkurentsi?

Enamikus riikides tegeleb kindlate õiguste kaitsmisega ainult üks autorite kollektiivse esindamise organisatsioon. Ka Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO) soovitab vältida parallelismi. See loob võimaluse kasutada mitut eelist (nt saada kogu maailma repertuaari kasutamise õigus ühe litsentsi raames; mitmele organisatsioonile tasu maksmine on kallim kui ühele; halduskulude oluline kokkuhoid).

Ka Eestis on kujunenud olukord, kus ühe loomevaldkonna autoreid esindab üks organisatsioon. Eesti Autorite Ühing (EAÜ) on Eestis suurim ja vanim õiguste kollektiivse esindamisega tegelev ühendus rohkem kui 1300 liikmega (peamiselt muusikateoste autorid ja -kirjastajad, samuti kunstnikud). EAÜ on sõlminud lepingud sõsarühingutega üle maailma, esindades seega kogu maailma muusikarepertuaari ja tuntud kunstnikke.

Mõne arvates võib alternatiivsete ühenduste puudumine tekitada tegutseva organisatsiooni de facto monopoolse seisundi. Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused on ?turu?, ?konkurentsi? ja ?monopoli? kategooriatest üpris kaugel, need mõisted ei ole siin vahetult kohaldatavad. Autorile kuuluva ainuõiguse iseloomust tulenevalt võib õiguste valdaja vabalt otsustada teose kasutamise üle ning määrata selle eest makstava tasu suuruse ja mis tahes kasutustingimused.

Individuaalse õiguste valdaja taolise õiguse piiramiseks puudub üldjuhul igasugune põhjendus ja seaduslik alus. Võimalikke vastuolusid lahendab nõudmise ja pakkumise suhe: õiguste valdaja enda huvides on, et tema teost kasutataks nii laialdaselt ja sageli kui võimalik. Kui ta kehtestab liiga ranged tasumäärad ja tingimused, võivad kasutajad sõlmida lepinguid mitte temaga, vaid kellegi teisega või jätta üldse teos kasutamata.

See kehtib üldjuhul ka siis, kui ainuõigusi teostatakse kollektiivselt. Kui tasumäärad ja tingimused määratakse liiga ranged, takistab see optimaalset kasutusulatust ja seetõttu püüab organisatsioon selliseid tasumäärasid ja tingimusi mitte kehtestada.

Eksisteerib muidugi võimalus, et de facto monopoolset seisundit omav ühendus võib seda seisundit kuritarvitada tasumäärade meelevaldse kehtestamisega.

Millised tasumäärad ja tingimused tulenevad ainuõiguste tavapärasest ja põhjendatud teostamisest ning milliseid pidada meelevaldseiks? On ilmne, et kui mõni tasumäär või tingimus vastab rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditele või ei erine neist olulisel määral, siis ei saa väita, nagu kujutaks nende tasumäärade või tingimuste rakendamine endast de facto monopoolse seisundi kuritarvitamist. Kui mõnes riigis ongi tasumäärad kõrgemad kui teistes, ei tähenda see automaatselt, et tegu on kuritarvitusega. Kõiki asjaolusid tuleb põhjalikult vaadelda ja pole võimatu, et kõnealuses riigis pole tasumäärad sugugi kõrged, vaid need on teistes riikides lihtsalt liiga madalad.

Viimasel ajal on ajakirjanduses ilmunud artikleid, milles märgitakse, et nimetuste all First Baltic International ehk FBI ja Baltic Music Promotions ehk BMP kontserte korraldavad isikud on sõlminud autoritasu maksmise lepingud Balti Autorikaitse Ühinguga (BAÜ). BAU asutasid novembris 1999 kontserdikorraldaja Lauri Laubre ja advokaat Tarvo Lindma.

Minu andmeil ei esinda BAÜ ühtki tuntud autorit. Kuidas ta võib sõlmida lepinguid kontserdikorraldajatega ja koguda tasu muusikaautoritele, kui tal puuduvad volitused? Kogu skeemi ongi BAÜga seotud isikud rajanud põhjendustele, et kollektiivse esindamise organisatsioon ei vajagi mingeid volitusi autoreilt või neid esindavailt välisorganisatsioonidelt. Nad on heitnud kõrvale esinduse alused (seadus ja tehing) ja ignoreerivad tsiviilõiguse põhimõtteid, mille järgi seadusjärgse esinduse korral määratakse esindaja volitus seaduse alusel ja tehingust tuleneva esinduse korral määrab esindaja volituse esindatav.

Autoriõiguse seaduse (AÕS) järgi on kollektiivse esindamise organisatsiooni volituste alus oma liikmetega sõlmitud lepingud ja välisriigi autorite esindamisel välisorganisatsioonidega sõlmitud kokkulepped. Mõnel juhul lubab AÕS organisatsioonil olla ka autorite seadusjärgne esindaja (kaabellevivõrgu vahendusel taasedastamisega seotud õigused ja autorite õiguste ilmne rikkumine).

Muusikateoste avaliku esitamise korral kontsertidel jms juhul ei luba aga seadus kollektiivsel esindajal autoreid ilma volitusteta esindada. Ürituse korraldaja (s.h kontserdikorraldaja) peab loa saama autoreid esindavalt organisatsioonilt ja sellega autoritasu suuruses kokku leppima. Seega ei paku BAÜ EAÜ-le konkurentsi: tal puuduvad lepingud autorite ja neid esindavate välisorganisatsioonidega, mis an-naks talle voli lepingute sõlmimiseks ja autoritasu kogumiseks.