Raudtee kaupmeestele

Peaprokurör Raivo Sepp tõrjus eile raudtee erastamislepingult riigikontrolöri Juhan Partsi esitatud kuriteosüüdistused, avades kaheksale Eesti suurärimehele ja rohkem kui 600 väikeinvestorile tee ligi kolmandiku Eesti Raudtee aktsiate omandamiseks. Riigikontrolöri näidatud riigipoolsete riskide võtmine raudtee erastamislepinguga ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks, ütles Sepp.

Baltic Rail Servicesis (BRS) 44protsendilist osalust omav Ganiger Invest jaguneb võrdsetes osades Jüri Käo juhitava ASi NG Investeeringud ja Guido Sammelselja raudtee erastamiseks asutatud ASi Hexagon Grupp vahel. Kumbki osapool peab kahe nädala jooksul BRSi arvele kandma 220 miljonit krooni.

Kohe pärast peaprokuröri otsuse avaldamist langetas BRSi juhatus USA, Suurbritannia ja Eesti vahel toimunud telefonikonverentsil lõpliku otsuse tasuda erastamisagentuuri arvele Ühispangas Eesti Raudtee 66 protsendi aktsiate eest miljard krooni hiljemalt 30. augustiks.

Käo toob NG Investeeringutega Eesti Raudtee omanikeringi rohkem kui 600 väikeinvestorit, kellele kuulub 32 protsenti ettevõtte aktsiatest. Kuid esimest viiulit mängivad ettevõttes võrdselt 17protsendilise osalusega suurärimehed Enn Kunila, Indrek Vanaselja ja Andres Järving.

Kunila juhib investeerimisfirmas kinnisvaraprojekte ja Liviko alkoholitööstust, Järvingule alluvad kaubandusettevõtted ning Vanaseljat peetakse ettevõtte turundusasjatundjaks.

NG Investeeringute aastakäive on üle 1,5 miljardi krooni, mis võimaldab raudtee ostuks nõutava 220 miljoni kroonise summa kokku saada välja maksmata dividendide ja igapäevaste rahavoogude suunamise arvel, ütles Käo.

?Alustasime raudtee erastamiseks valmistumist juba ligi kaks aastat tagasi ning arvestasime siis tunduvalt suurema ostusummaga kui miljard krooni,? selgitas Käo. ?Sellepärast oleme suutelised tasuma ise täiendavad 72 miljonit krooni, mida kavatsesime laenata Hansapanga ja Swedbanki loobumise tõttu lagunenud sündikaadilt.?

NG Investeeringutele kuuluvate ettevõtete müümist või aktsiate pantimist kavas ei ole, kinnitas Käo. ?Meil ei ole praegu käsil ühtegi ettevõtte müügi teemalist läbirääkimist.?

Sammelselja juhitavasse Hexagon Gruppi kuuluvad võrdse 25protsendilise osalusega Armin Kõomägi, Indrek Prants ja Sven Mansberg, kes teenisid raudtee ostuks vajaliku raha kevadel Säästumarketi keti müümisega soomlaste Keskole.

Konfidentsiaalsuslepingu tõttu keeldus Sammelselg Säästumarketi müügihinda avaldamast. ?Teenitud summa oli piisav, et jätta meile kuuluv hulgimüügifirma AS Smarten raudteetehingust kõrvale,? ütles Sammelselg.

Konfidentsiaalsusnõude tõttu anonüümsust palunud allika sõnul võisid raudtee erastajad Säästumarketi loovutamisega Keskole teenida 400?500 miljonit krooni.

BRS koondab ostuks vajaliku summa Hansapanka juba enne 29. augustit, et vältida ülekanderiske, ütles Sammelselg. Ülekannete ohutuse tagamise eesmärgil jätavad BRSi osanikud operatsioonide täpsed ajad saladusse.

Raha ülekandmise järel saavad eestlased kohe ligi kolmandiku Eesti Raudtee aktsiate omanikuks. BRS jätkab pärast erastamistehingut seniste osanikega ja osaluste vahekorraga, kinnitasid nii Käo kui ka Sammelselg.

Eesti Raudtee erastamisest huvituva konsortsiumi BRS võimalused augusti lõpuks vajaminev miljard krooni sularahas kokku saada on väga väiksed, ütles investeerimispanga Trigon juht Joakim Helenius.

Helenius märkis, et kui temal palutaks selline summa kokku saada, siis ütleks ta ei. ?Ma ei suuda sellist rahasummat kokku ajada,? ütles ta.

Heleniuse sõnul on raskused raha hankimisel tingitud sellest, et turg ümberringi kuivab kiiresti kokku ja üha vähem ollakse nõus finantseerima väga optimistlikke projekte. Heleniuse sõnul võib see olla ka põhjuseks, miks Hansa- ja Swedbank keeldusid raudtee ostu finantseerimast. Pärast pankade äraütlemist on BRSil palju raskem raha leida. ?Soovin neile palju edu,? lisas ta.

BRSi juhi Guido Sammelselja väidet, et ettevõtte omanikud saavad raha ise kokku, kommenteeris Helenius võimalusega, et ehk teavad BRSi juhid võimalusi, mis on talle tundmatud. ?Ehk on neil hea ühendus jõuluvanaga,? pakkus Helenius.

Riigiprokurör Raivo Sepp lükkas eile tagasi riigikontrolöri Juhan Partsi järjekordse taotluse algatada kriminaalasi väidetavalt ebaseadusliku erastamislepingu sõlmimise pärast.

Riigikontrolli esitatud materjalide pinnal kriminaalasja ei tule, sest tsiviilõiguslike lepingute kommenteerimine ei kuulu riigiprokuratuuri pädevusse.

Samuti ei kuulu prokuratuuri tegevuse valdkonda erastamislepingu sõlmimine või selle katkestamine, majanduslike kaalutluste ja otstarbe küsimused.

Erastamisagentuuri poolt Eesti Raudtee erastamisel võetud kohustusi on võimalik täita erastamisest laekuva raha arvelt, mis ei sea ohtu riigieelarvet.