Aktsiamüük ajas Saksa hiidfirmad tülli

?Suured finantsinstitutsioonid on vastutavad firmade ja turu ees. Kui Deutsche Bank ei võta oma vastutust tõsiselt, siis avaldab see negatiivset mõju meie edasisele koostööle,? ütles Briti Financial Timesi teatel Deutsche Telekomi tegevdirektor Ron Sommer Deutsche Banki sammu kommentaariks. Sel nädalal lubasid nende kahe Saksa suurima firma juhid korraldada kriisinõupidamise, et lahkhelid ära klaarida.

Lugu sai alguse eelmisel esmaspäeval, kui Deutsche Bank (DB) tegi investoritele Deutsche Telekomi (DT) aktsiate ostmise soovituse ning ennustas aktsiakursi mõningast tõusu. Järgmisel päeval aga paiskas müüki oma tundmatuks jäänud kliendi 44 miljonit Deutsche Telekomi aktsiat, mille tagajärjel kaotas niigi madalale langenud DT aktsia eelmise nädala lõpuks veel 20% oma väärtusest.

DB müüs aktsiad kahe tunni jooksul, aga kui nägi, et aktsiate hind järsult langeb, siis ostis hinna stabiliseerimiseks osa neist tagasi. Pank ise pole seda kommenteerinud.

Tehingut on asunud uurima nii Saksamaa väärtpaberitehingute järelevalveamet kui Hesseni liidumaa majandusministeerium, mis on Frankfurdi börsil tegutsevate finantsinstitutsioonide järelevalveorgan. Mõlemaid huvitab asjaolu, kas Deutsche Bank teadis aktsiamüügist enne, kui ta andis klientidele 3. augustil DT aktsiate ostusoovituse, mis avaldati eelmisel emaspäeval. Saksamaa 1998. aasta börsiseadus keelab nimelt ostusoovituste andmise, mis mõjutavad aktsia hinda aktsiamüüjale soodsas suunas. Juhul kui uurijad leiavad, et pank on eksinud selle seaduse vastu, võidakse Deutsche Banki vastu algatada kriminaalasi.

Praegune aktsiamüügi probleem sai tegelikult alguse mullu mais, kui Deutsche Telekom ostis USA firma VoiceStream ja oli vastutasuks sunnitud loovutama 14,5% oma aktsiatest VoiceStreami põhiomanikele, kelle seas suuremad on Hongkongi firma Hutchison Whampoa, USA firma Telephone and Data Systems, Soome Sonera ja investeerimispank Goldman Sachs. Aktsiate omandamisega kaasnes keeld neid aasta jooksul müüa. See tähtaeg saab täis tänavu viimases kvartalis ja ehkki DT tegevdirektor Ron Sommer on püüdnud aktsionäre veenda DT aktsiate hoidmise kasulikkuses, arvatakse, et ta pole seda suutnud ning et aasta lõpul võib minna DT aktsiaid müüki 80?150 miljonit, mis kahtlemata ei mõju aktsia kursile hästi. Et seda lööki ?pehmendada?, olevatki Deutsche Bank kliendi soovil praegu osa aktsiaid müüki pannud, mis analüütikute oletuse kohaselt pärinevad Hutchison Whampoalt, kes oli need mais edasi müünud tundmatule ostjale. See aktsiapakk oli omandatud varem ja müügikeelu alla ei kuulunud.

Analüütikud rõhutavad, et antud juhul põhjustas aktsialanguse eelkõige turgude ärritus, et Deutsche Bank kui Deutsche Telekomi pikaajaline ustav parter jättis turud teadmatusse, kes on aktsiate tegelik müüja. Võrdluseks tuuakse mai, kui Dresdner Kleinwort Wassersteini pank pani müüki 10 miljonit DT aktsiat ja teatas, et need kuuluvad Sonerale. Tol korral tagasilööki DT aktsia kursile ei järgnenud.

Deutsche Telekomi aktsia saatus puudutab Saksamaal miljoneid, sest nende inimetele müümise alustamisega 1996. a lootis Saksamaa liikuda tõelise rahvakapitalismi suunas. Pärast seda on neid müüdud veel kahes jaos, viimati mullu juunis, mil nende märkimishind oli 66,50 eurot. Et nüüd on kurss langenud 20 euro maile, siis nõuab opositsioonis oleva erakonna Vabad Demokraadid aseesimees Rainer Brüderle DT väikeaktsionäridele kahju korvamiseks uute ja odavamate DT soodusaktsiate müümist. Rahandusminister Hans Eichel on sellele vastanud, et valitsusel pole kavas väikeaktsionäride kahju hüvitada.