Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arusaamatu kriitika
Vastuseks Hele Hammeri kommentaarile
?Pikk laenuperiood osutub kasulikuks?, mis ilmus 16. augusti Äripäevas.
Minu artikli eesmärgiks oli juhtida kinnisvara soetajate tähelepanu asjaoludele, millele laenu võttes tavaliselt ei mõelda. Isiklikule kogemusele tuginedes julgen väita, et enamik laenuvõtjaid toetub laenuperioodi ja igakuise maksekoormuse valikul pigem emotsionaalsetele kui ratsionaalsetele teguritele. Kindlasti oleks saanud artiklit täiendada tuhande muu nüansiga (jutustus raha ajaväärtusest), kuid leheruum seab omad piirangud.
Samas jäi mulle selgusetuks kirjutise eesmärk. Oli selleks enda esiletõstmine, minu harimine või liigne vaba aeg? Võiks oma üleliigse energia pigem samuti suunata inimestele kasulike nõuannete jagamisele kinnisvararubriigi lehekülgedel. Majandusteooriat võib igaüks ise õpikust lugeda.
Arusaamatuks jäi ka kirjutises püstitatud põhiteesi ?parem kõrgem intress kui pikem laenuperiood? vastu võitlemine, mis olevat minu kirjutise läbiv idee. Samuti vaieldakse vastu väitele ?laenuvõtjad võidavad, võttes laenu pigem kõrgema intressiga, kuid pikemaks perioodiks?.
Tegemist tundub olevat võitlemisega iseenda püstitatud väidetega, kuna minu artiklis taolisi teese küll ei leidunud. Eriti viimane neist tundub iseenesest täiesti mõttetu olevat (loodetavasti on tegemist trükiveaga, kus ?pikemaks? peaks olema asendatud ?lühemaks?). Seda enam, et Eesti pangad ei seo eluasemelaenu väljastades intressimäära laenuperioodiga, mistõttu saab igaüks ise valida tagasimakse tähtaega, kuid mitte intressimäära.