Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majavalitsuste müük tekitab ebaausa konkurentsi
Üüri piirmäärade kaotamise initsiatiiv, linna elamumajanduse prioriteetide seadmine ning nõukogudeaegsete majavalitsuste erakätesse andmine on märkimisväärsed sammud isereguleeruva turu ning ausa konkurentsi suunas. Just erasektori aus konkurents on edasiviiv jõud, mis näib õigustatult olevat seatud linna prioriteetide hulka.
Eesmärgi saavutamiseks on aga vajalik rakendada õigeid ja efektiivseid meetodeid. Paraku lööb Tallinna puhul välja omaniku omakasu soov, mitte eesmärgikindlus. Tekkinud on poleemika, kas müüa majavalitsused pakettidena või ükshaaval. Tegelikult ei ole vahet, kas erakätesse minevad majavalitsused müüakse nii või teisiti ? vaba konkurentsi see niikuinii ei tekita.
Majavalitsuste müümisest lõikab kasu vaid linn saadava müügitulu näol ning perspektiivis ka uued omanikud. Hariliku linnakodaniku jaoks vaevalt midagi muutub ning kokkuvõttes peavad just nemad kinni maksma nii linna tulu kui uute omanike kasumid.
Linna eesmärgiks peaks olema konkurentsiks sobiva keskkonna loomine, mitte pelgalt soov majavalitsustest lahti saada.
Sisuliselt ei müü linn majavalitsusi ega nende organisatsioone (mis on sageli stagneerunud), vaid lepinguid, mille külge on kinnistatud teatud hulk omanikke.
Enampakkumisel on Tallinna haldusteenuse turg, mille omanikuks saab kõige rikkam pakkuja. Kuigi põhimõtteliselt on vanade lepingutega haldusfirma külge kinnistatud elanikel võimalik teenuse pakkujat muuta, on see praktikas vägagi komplitseeritud.
Linn peaks eesmärgi saavutamiseks sundima omanikke senisest rohkem omanikena käituma. Elanikud peavad saama ise otsustada, kelle käest ja millise hinnaga haldusteenust osta.
Praegune plaan müüa nii haldus- kui hooldusteenust koondavad majavalitsused erasektorile ei arvesta sugugi linnaelanike huvidega. Müügiga suureneb uute haldajate omavoli hallatavate üle. Jätkub remondirahade kasutamine ning jagamine haldaja tahtmise järgi.
Mis sunniks haldurit teenust mitte ostma iseendale kuuluvalt hooldusfirmalt enda määratud hindadega? Mitte miski. Küsimus ei ole seega omandivormis, vaid kehtivates lepingutes.