Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Käibemaksuvabalt saadud prügipressid ärritavad konkurente

Tallmaci tegevdirektori Aarne Priksi kinnitusel ei aidanud Rein Ratas käibemaksutaotluse puhul mitte raasugi kaasa. ?Keskkonnaministeeriumil ei olnud muud pistmist, kui edastada meie taotlus rahandusministeeriumile edasi, kust see omakorda läks valitsusse,? seletab Priks ja lisab, et käibemaksutaotlust tehes lähtusid nad võimalusest, mida pakub seadus.

Tehnikakaupade importimise ja keskkonnauuringutega tegelev Tallmac soetab Soome firmalt Tana Corp. Oy kaks 30tonnist ja kaks 20tonnist pruugitud prügirulli, mille kogumaksumus on 4,6 miljonit krooni. Tallmaci neli prügikompaktorit hakkavad baseeruma Eesti esimeses europrügilas, Järvamaal asuvas Väätsa Prügilas.

Poole kompaktorite maksumusest maksab kinni Soome keskkonnaministeerium ja teise poole Tallmac. ?Käibemaksust vabastatakse see osa kauba hinnast, mille maksis Soome keskkonnaministeerium,? täpsustab Aarne Priks.

?Ma ei näe põhjust, miks riik peab ühele firmale vastu tulema ning aitab firmal parandada oma rahavoogusid,? imestab ASi Ragn-Sells Eesti jäätmekäitluse juht Raivo Markov.

?See on puhas ärarääkimise küsimus,? kommenteerib Tallmacile tehtud käibemaksuvabastust Pääsküla prügilat haldava Tallinna Jäätmekeskuse ASi direktor Rein Pillerpau ja nimetab ühe võimaliku lobimehena samuti Rein Ratast.

Pillerpau sõnul nemad oma kahe 5 miljoni kroonise prügirulli muretsemisel käibemaksuvabastust ei saanud. ?Ühe puhul maksis Soome keskkonnaministeerium poole maksumusest kinni,? täpsustab Pillerpau. ?Teise muretsesime omavahenditest.?

?Võin puhtast südamest öelda, et pole omalt poolt Tallmaci taotlust kuidagi tagant lükanud,? kinnitab Rein Ratas. ?Tean, et see oleks võinud vastupidise reaktsiooni tekitada.? Ratase arvates võis tema kantsleri amet selle taotluse liikumisel olla isegi väikeseks takistuseks. Ratas on Tallmacis töötanud kaks aastat.

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik Urmas Glaase peab väiklaseks, et Tallmaci käibemaksuvabastust seostatakse ministeeriumi endise kantsleri Rein Ratasega. ?Mis teha, kui Eesti on nii väike ja Tallmacis on juhuslikult palgal endine kantsler,? sõnab Glaase.

Glaase kinnitusel oli Soome keskkonnaministeeriumi tingimus selline, et kui Eesti riik annab kahele Tallmaci imporditavale prügilakompaktorile käibemaksusoodustuse, maksab Soome keskkonnaministeerium omakorda kahe seadme maksumuse kinni. ?Seega riik pigem võitis kui kaotas,? rõhutab Glaase.

Glaase sõnul aitab riik prügilakompaktorite muretsemisele kaasa, viies sellega ellu 1. septembril jõustuvat prügilate sulgemise korda reguleerivat määrust. Selle kohaselt tuleb vanad euronõuetele mittevastavad prügilad sulgeda. ?Kuna Eestis pole prügirulle piisavalt, ei saa ka vanu prügilaid sulgeda,? lisas Glaase.

ASi Väätsa Prügila juhataja Aivar Lõhmus ei teinud saladust, et nende plaan on koos Tallmaciga hakata ostetavate rullidega osutama vanades prügilates prügi kokkupressimise teenust.

Rohkem kui 200 praegu kasutatava väikeprügimäe asemel peaks selle sajandi esimese kümnendi lõpuks olema Eestis kümmekond europrügilat. Rein Pillerpau andmeil on Pääsküla prügilat rulliva 40tonnise kompaktori tunnihind 650 krooni.

Raivo Markovi hinnangul on väikestes prügilates prügi kokkupressimine mõttetu ja kallis. ?Vanad prügilad tuleb kinni panna, kuid mis raha eest,? sõnas Markov. ?Karta on, et tulevikus hakkavad vallajuhid tellima kallist teenust ning raiskavad maksumaksjate raha.?

Tartu prügimäge haldava ASi SAB juhataja Mart Lukasoni sõnul on suhteliselt lootusetu üritus minna raske rulliga prügimäele, mida on silunud linttraktor. ?Rull upub koheva prahi sisse ära,? sõnas Lukason. ?Oleme seda neli aastat tagasi liisitud 24tonnise kompaktoriga korduvalt kogenud.?