Pangad jälgivad pingsalt kaubanduse arengut

Andres Kärssin 23. august 2001, 00:00

Viimastel aastatel hoogsalt arenenud kaubandussektor on Hansapanga juhatuse liikme Erkki Raasukese sõnul üks panga suurematest murelastest. ?Kaubandus on tähelepanu all olnud mõnda aega ning sellest lähtuvalt on pank on teinud ka krediteerimisotsuseid,? märkis ta.

Praegu on Hansapank kaubandussektorisse kokku andnud 700 miljonit krooni laenu.

?Selles suhtes pole niivõrd vahet, kas Hansapank annab raha või mitte,? tõdes Raasuke. ?See võetakse kusagilt mujalt ning ehitatakse ikkagi kaubanduspinnad valmis ? ja see mõjutab kogu sektorit.?

Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing ütles, et panga arvutused on näidanud, et osa kaubandusettevõtete puhul tekib müügipinda juurde kiiremini kui müük järele suudab tulla. Hoolimata ka müügi enda kiirest kasvust on analüütiku sõnul läbimüük müügipinna ühiku kohta kahanenud, mis omakorda tähendab marginaalide kahanemist. ?Mingil hetkel, kui nõudluse kasv kahaneb või ajutiselt peatub, võib see ka kahjumit tähendama hakata.?

Kunsing ütles, et kaubanduse arendamisel peaks eelkõige lähtuma ostujõust. Kunsingu sõnul on viimase aasta jooksul soodus intressikeskkond kaubandust tublisti toetanud, samuti on kasvanud inimeste nominaal- ja ka reaalsissetulekud, kuid ettepoole vaadates on makromajanduslik pilt segasem. ?Paljud tootmisega tegelevad harud kogevad käibe kasvude kahanemist, mingil hetkel võib see hakata tunda andma ka tööturul ja sealt on ainult väike samm tarbimise kasvu aeglustumiseni,? lausus analüütik.

Siinse ostujõu arvestamisvajadust kaubandussektoris rõhutas ka Erkki Raasuke. ?Jaekaubanduskäive on korrelatsioonis sisemajanduse kogutoodanguga ühe elaniku kohta,? ütles ta. ?Kui võtta Rootsi või Soome ning panna nad Eesti kõrvale, on erinevus nelja-viiekordne. Asi on inimeste elatustasemes ja selles, mida nad suudavad kulutada.?

Sellega kummutavad küsitletud finantssektori esindajad ka kaupmeeste argumendi, et Skandinaavias on kaubanduspinda ühe elaniku kohta kolm-neli korda rohkem ning seetõttu on siinmail veel potentsiaali küllalt ehk võimalik veelgi kaubanduspindu juurde ehitada.

Raasukese sõnul näitab kaubanduspinna elujõulisust käive ruutmeetri kohta. Kuna sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta on Eestis oluliselt väiksem, siis on ka jaekaubandusekäive elaniku kohta väiksem ja kauplused ei majanda ennast ära. ?Viimast on täna ka selgelt näha ? jaekaupmeestest ei lähe pikaajalises perspektiivis hästi kellelgi,? ütles Raasuke. ?Praegu on tegemist agressiivse turuvõtmisega, opereeritakse nullkasumiga või hoopis miinusega.?

Investeerimispanga Suprema peaanalüütiku Veikko Maripuu hinnangul on suhtarvude kasutamine siinse kaubandussektori arengupotentsiaalist rääkimisel kahe otsaga lähenemine.

?Selge on see, et koos reaalsete sissetulekute kasvuga suureneb vajadus kvaliteetsemate pindade järele ning seda tendentsi viimased aastad ka näitavad. Ometi jääme me arenenud riikidest maha ka paljude muude näitajate osas, mitte ainult kaubanduses,? viitas ta näiteks Eestis edu sümboliks peetavale pangandusele, kus deposiitide-laenude suhtarvud jäävad Skandinaaviast samuti kordades maha.

Maripuu lausus, et kaubanduspindade arendamisel ei saa tegelikku elu eirata. ?Tundub küll, et osa projektide saatuseks on juba lähiajal vaikne hääbumine või ka rohkem problemaatiline sulgemine koos kreeditoride rahakaotusega.?

Sven Kunsingu sõnul on siinse kaubanduspindade laiendamispotentsiaali põhjendamine võrdluses Skandinaaviaga paljude müügimeeste argument, sarnane tegutsemine on levinud ka kinnisvaraarendajate hulgas. ?Samas unustatakse ära sissetulekute taseme erinevused ja tõsiasi, et üldises kasvutrendis võib aeg-ajalt esineda teatavaid stagnatsiooniperioode,? lisas ta.

Kunsing ütles et kaubandussektori edasise arengu ohud on seotud üleinvesteerimisega ning liigselt tugevnenud konkurentsis pole enam ainsateks allajääjateks turukaubandus ja väiksemad poed.

Raasuke viitas asjaolule, et veerandi Tallinna piirkonna jaekaubanduse käibest annavad turistid, kuid tax-free kadumine võib seda pilti oluliselt mõjutada. Samuti mainis ta üleüldise majanduskliima jahenemist Euroopas, mis võib turistide voogu vähendada. ?Jaekaubandus kindlasti see valdkond, kus haigetsaajaid on rohkem kui mujal,? ütles Raasuke.

Uuringufirma Profindex andmeil oli tänavu kevadel Eestis kokku 7187 kauplust ning kasutusel ligi 80 hektarit kaubanduspinda, enam kui 40 protsenti kaubanduspinnast asub Tallinnas. Aastatel 1992?1999 ulatus kaubanduspinna kogukasv keskmiselt 13 protsendini aastas ning jätkus veelgi tempokamalt eelmisel aastal, seda eelkõige Tallinna piirkonnas.

2000. aastal lisandus Tallinnas umbes 70 000 ruutmeetrit uut kaubanduspinda, millele on tänavu juurde tulemas veel 30 000 ruutmeetrit. Samuti on kaupmehed sel aastal võtnud sihikule Tartu, kus augustis, septembris ja oktoobris valmib kokku uusi kaubanduspindu vähemalt 26 400 ruutmeetri ulatuses.

Kuna Eestis on elaniku kohta 0,55 ruutmeetrit kaubanduspinda ja Euroopas on see näitaja üle 2 ruutmeetri elaniku kohta, siis põhjendavad siinsed kaupmehed selle suhtarvuga ka arengupotentsiaali ning uute kaupluste juurdeehitamist.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:49
    Otsi:

    Ava täpsem otsing