Eesti tunnustamine algas Reykjavikis

Tõnis Arnover 27. august 2001, 00:00

Intervjuu endise Islandi välisministri ja praeguse suursaadikuga USAs Jón Baldvin Hannibalssoniga:

Balti riigid lootsid, et iseseisvuse taastamine leiab maailmas kergesti toetust. Tegelikult see nii ei olnud. Miks?
USA juhtkond oli tollal tihedalt seotud NSV Liidu liidri Mihhail Gorbat?oviga, keda peeti demokraatliku reformiliikumise juhiks. Teiseks oli USA väga huvitatud NSV Liidu toetusest Lahesõjas. Seepärast rõhutas USA korduvalt: ärge tehke midagi, mis võiks Gorbat?ovi positsiooni nõrgestada. Kui te tekitate talle probleeme, siis võib see NSV Liidus vanameelsed tagasi võimule tuua.

Saksamaal olid kantsler Helmut Kohl ja välisminister Hans-Dietrich Genscher huvitatud ainult ühest ? Saksamaa rahumeelsest taasühendamisest. Selleks vajasid nad Gorbat?ovi toetust ning pead tõstvatele baltlastele öeldi: olge tasa, olge kannatlikud.

Millal tärkas Islandi sümpaatia Baltimaade suhtes?
See oligi 1989. ja 1990. aastal, mil koos Taani välisministri Uffe Ellemann-Jenseniga asusime rahvusvahelistel foorumitel ? Põhjamaade Nõukogus, Euroopa Nõukogus jm ? teadvustama Balti probleemi.

Meie argument oli väga lihtne. Rõhutasime, et ei saa rääkida Kesk- ja Ida-Euroopa liberaliseerimisest ning ignoreerida seejuures Balti riike. Aga me kõnelesime kurtidele kõrvadele. Lääne suuriikide liidrid väljendasid tihti meie sõnavõttude järel pahameelt ja püüdsid meid eelmainitud põhjustel maha rahustada. Ka NSV Liit avaldas pidevat protesti ning kutsus näiteks tagasi suursaadiku Reykjavikist, et sel moel avaldada survet neile Islandi majandusringkondadele, kellel olid päris tihedad kaubandussidemed NSV Liiduga.

Kus toimus suhtumises muutus ehk mis sai otsustavaks?
Otsustavaks said kaks sündmust. Üks neist oli jaanuar 1991, kui NSV Liit otsustas Balti eraldumispüüetele Vilniuses ja Riias sõjalise sekkumisega lõpu teha.

Teine sündmus oli muidugi Moskva 1991. aasta augustiput?.

Kaks päeva pärast Moskva riigipöördekatset toimus Brüsselis ministrite nõupidamine. Keegi polnud kindel, kas see on ebaõnnestunud. NATO peasekretär Manfred Wörner helistas otse Boriss Jeltsinile, kes kinnitas, et kontrollib olukorda, ning palus toetust enda juhitavatele demokraatlikele jõududele. Suurriigid otsustasidki Jeltsinit toetada.

Võtsin sõna ja ütlesin: 2?3 aastat olete väitnud, et ei tohi probleeme tekitada Gorbat?ovile, kes on demokraatlike jõudude liider, nüüd väidate sama Jeltsini kohta. Miks me ei toeta teisi NSV Liidu demokraatlikke jõude, näiteks Baltimaid, kes on demokraatias palju kaugemale jõudnud ja kelle tunnustamiseks on ajaloolised põhjused. Ei mingit vastust.

Tagasiteel Islandile peatusin Kopenhaagenis Islandi saatkonnas ja otsustasin tegutseda. Võtsin ühendust kõigi kolme Balti riigi välisministriga ja kutsusin nad Reykjaviki, et arutada nende riikide iseseisvuse tunnustamist ja diplomaatiliste suhete taastamist. 26. augustil toimuski vastav tseremoonia majas, kus muu hulgas olid Mihhail Gorbat?ov ja Ronald Reagan pidanud 1986. aastal oma tippkohtumise.

Arvasime, et asi pole mitte niivõrd Islandis, vaid et kui üks NATO liikmesriik on tunnustuse andnud, siis teised tulevad järele. Ja nii ka juhtus, järgnesid Taani ja Skandinaavia riigid, aga USA tunnustus tuli alles neljakümne esimesena.

___________________________________________

Eile 10 aastat tagasi tunnustas Island esimese riigina Eesti, Läti ja Leedu sõltumatust. Laupäeval toimus Reykjavikis selle aastapäeva pidulik tähistamine.

Reykjaviki esindushoones, Höfdi majas, võtsid aastapäevatseremooniast osa Balti riikide ning Islandi välisminister ja peaminister ja Reykjaviki linnapea. 1986. a peeti samas hoones kahe suurriigi liidri, Ronald Reagani ja Mihhail Gorbat?ovi kohtumine, mis avas tee järgnenud muutustele.

?Balti riigid on naasnud vabade ja sõltumatute riikide perre ning Islandil on hea meel, et ta on saanud anda sellesse oma tagasihoidliku panuse ja et tal on au olla nende riikide sõber,? ütles Islandi peaminister David Oddsson.

Islandi välisministeeriumis antud pressikonverentsil ütles Islandi välisminister Halldór Asgrimsson, et Island kui NATO asutajaliige hindab kõrgelt kolmes Balti riigis tehtud ettevalmistusi NATOsse astumiseks ja toetab igati nende riikide pääsu sellesse organisatsiooni kohe järgmises laienemisvoorus. Samuti toetab Island Balti riikide pääsu Euroopa Liitu, ehkki ta ise eelistab esialgu jääda sellega seotuks lõdvemalt ? Euroopa majanduspiirkonna kaudu.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing