Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohv jälgib börsihinda viivisega
Kohvi hind on olnud juba pikemat aega viimaste aastakümnete madalaimal tasemel. Arabica kohvi hind langes paar nädalat tagasi New Yorgi kohvi-, suhkru- ja kakaobörsil üheksa aasta madalaimale tasemele. Robusta kohvi hind liigub juba kevadest saadik 30 aasta madalaima taseme ümbruses.
Kohvi hind on madalseisus olnud juba kolm aastat. Sisuliselt algas hinnalangus pärast 1997. aasta kevadel olnud külmalaine ohtu Brasiilias, mil Arabica kohvi hind kerkis kahekümne aasta kõrgeimale tasemele üle 3 dollari nael. Praeguseks on Arabica kohvi börsihind poole dollari ringis nael. Kõigi aegade kalleim oli kohvi 1977. aasta aprillis ? 3,77 dollarit nael.
Kuigi kohvi jaehind on võrreldes kolme aasta tagusega langenud peaaegu poole võrra, ei reageeri see nn maailmaturu hinnale ja dollari kursile nii kiiresti ning drastiliselt nagu näiteks kütuse hind. Asi on selles, et rohelistest kohviubadest pulbri saamine on võrdlemisi töömahukas protsess, mistõttu ubade hind moodustab kohvipaki jaehinnast vaid viiendiku kuni veerandi. Samas on kohviubade ladustamine nafta- ja naftasaaduste ladustamisest odavam, mis annab kohvi tootjatele ja vahendajatele lisamanööverdamisvõimaluse. Seepärast reageeribki kohvi hind kohviubade börsihinna suurtele kõikumistele mitmekuulise hilinemisega. Naftasaaduste hulgihind moodustab jaehinnast (kui aktsiisi ja käibemaksu mitte arvestada) aga tavaliselt 80 protsenti ja enamgi.
Kohvi ja naftasaaduste erinevus jaehinna kujunemisel tuleneb ka toorainetest saadavate jaekaupade nomenklatuurist. Naftasaaduste nimekiri on võrdlemisi lühike ? kümmekond bensiinisorti, masuudid, kütteõlid jmt. Erinevaid kohvisorte on aga sadu, igaühel oma väike eripära, mis annab röstimisvabrikutele peaaegu piiramatud võimalused marginaalide seadmiseks.
Kohvi hinna madalseisu tõttu on röstimisfirmad ja eriti kohviistandused viimastel aastatel hakanud rohkem pakkuma nn erisorte. Pakutakse kindlaid sorte teatud istandusest. Tihti on need kohvisordid kasvatatud keskkonnasõbralikes tingimustes.
Erikohvide turustamise aktiivsusel on kaks põhjust. Nende eest saavad kohvikasvatajad küsida kõrgemat hinda. Röstimisfirmad pööravad aga erisortidele rõhku sellepärast, et nn tavalise kohvi turg on küllastunud ? turg kasvab mõned protsendid aastas. Erisortide turu kasvuks hinnatakse aga kümneid protsente.
___________________________________________