Palgatõus peegeldab Eesti majandusedu jätkumist

29. august 2001, 00:00

Eesti keskmine palk suurenes selle aasta teises kvartalis 14,6 5767 kroonini. See on kroonipalga rekord, mis on ühtlasi pannud analüütikud tundma muret Eesti konkurentsivõime languse pärast.

Äripäeva arvates pole keskpalga tõus ohtlik, kuna Eestil on õnnestunud muu maailma majanduslangust edukalt vältida. Teine palgatõusu oluline komponent on alampalga tõus ja ümbrikupalga pidev vähenemine ? samuti positiivsed tendentsid.

Hansapanga ligi miljardi krooni suurune poolaastakasum on veenev näide Eesti majanduse heast seisukorrast. Tööstustoodangu müük, sh eriti eksport, suureneb, turism hoogustub, kaubanduse ja teeninduse käibed kasvavad. Selle taustal ei saa keskpalga tõusus midagi taunimisväärset olla.

Eesti osa allhankijana väheneb ja lõpptoodangu andjana suureneb. Elcoteq kavatseb küll koondada iga kuuenda töötaja, ent majanduskasvu tingimustes on töötajatel paremad ?ansid uut tööd leida ja ka paremat palka taotleda.

Lõppude lõpuks loovad ju inimesed oma teadmiste ja oskustega lisandväärtust, seetõttu tuleb neile ka vääriliselt maksta, muidu võib konkurentidest maha jääda.

Õigesti on teinud need ettevõtjad, ja neid on kahtlemata enamik, kes ei võtnud analüütikute aasta alguses tehtud hoiatusi majanduskliima jahenemisest liiga tõsiselt, vaid jätkasid investeerimist, sealhulgas inimkapitali.

Uue tulumaksuseadusega jäi ettevõtjate käsutusse umbes miljard krooni, mis ei seisa sukasääres, vaid on andnud oma panuse Eesti majanduskliima üldisesse tervenemisse. Ajalooliselt õiged otsused maksavad tulevikus veelgi suuremaid dividende.

Keskpalga kui statistilise näitaja negatiivne iseära seisneb selles, et eksperthinnangute järgi saab umbes kolm neljandikku töötajatest keskmisest palgast madalamat palka. See on üksikute ülipalkade teene, mis viivad keskmise kõrgele. Üks 100 000-kroonine ülipalk tõstab tervelt 23 alampalga (1600 kr) saajat keskpalgani. Nt Hansapanga töötajate keskpalk on tõusnud 12 000 kroonini ? latt on kõrgel, kas on ohtu, et järgmised kvartalid võivad selle maha ajada? Kuigi keskpalga tõusust saavad töötajad erineval määral osa, on tendents ma?oorne.

Alampalga pidev tõus (järgmisest aastast juba 1850 kr) on samuti keskpalga tõusu üks tehnilisi komponente, kuid kindlasti mitte peamine.

Hoopis tähtsam on see, et teises kvartalis vähenes tööpuudus.

Seega on palgasaajaid endisest rohkem, sotsiaalmaksu laekub rohkem, pensionireformil on soodsam stardiasend, sisemaine nõudlus ja tarbimine kasvavad. Näiteks uute kaubanduspindade ehitus on saanud sisse uue hoo.

Palgatõusu on kiirendanud samuti ümbrikupalkade osa vähenemine. Suurim keskpalga tõus toimus kinnisvara- ja üürimistegevuses ning hotellides ja restoranides. Kuid see pole kõik ? palgad on olulisel määral legaliseerimata ehituses.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing