EVEA koolitus süstib töötutele julgust ettevõtjaks hakata

Peeter Raidla 30. august 2001, 00:00

EVEA juhataja Teet Kursi (pildil) sõnul läbis nende koolituse ? ettevõtluse aluste omandamise - 117 töötut. Tänase seisuga on neist 25 registreerinud end füüsilisest isikuks ettevõtjaks ning ajab oma äri.

Kes asutas juuksuri- või kosmeetikusalongi, kes kingsepatöökoja või videokassettide laenutuspunkti. Üks koolitatu hakkas pakkuma ehitus- ja remonditeenuseid ning on jõudnud juba ise vaba tööjõudu ehk töötuid palgata.

Koolitusele pääsemiseks pidid töötud vastama kolmele tingimusele ? vanuse ülempiir oli 50 eluaastat, lisaks oli vajalik juba omandatud keskeri- või kõrgharidus koos teatud kutseoskustega. Kolmanda eeldusena võeti arvesse isiklikke omadusi ja soodumust tegutsemiseks eraettevõtluses, mille tarvis kõiki kandidaate testiti.

Kogu koolitust finantseeris sotsiaalministeerium, kes eraldas selleks 663 000 krooni, mis tegi veidi üle 5600 krooni iga töötu kohta.

Kui koolituse käigus õpetati ettevõtluse aluseid, äriplaani koostamist, võimalike riskide maandamist ja mooduseid ettevõtluseks vajalike finantside leidmiseks, siis äriidee pidi igaüks ise välja käima. Teet Kurs ütles, et just äriidee väljamõtlemine saigi paljudele takistuseks.

?Meilt küsiti, kuidas me saame garanteerida, et koolitatud ettevõtjaks hakkaksid,? lausus EVEA juhataja. ?Ega me ei saanudki sellist garantiid anda, meie roll oli pakkuda sedavõrd head koolitust, et see ajendaks riske võtma. Oleme siiani kontaktis kõigi koolituse saanutega, kuid lõpliku otsuse ettevõtlusega alustamiseks peavad nad ikkagi ise langetama. Arvata võib, et neile 25-le tuleb lisa.?

Koolitamine toimus etapiti ning seda viidi läbi eri piirkondades ? Tallinnas, Võrus, Avinurmes ja Narvas.

Kursi sõnul oleks edaspidiseks samalaadseks tegevuseks vajalik tihe koostöö kohalike omavalitsustega. Esimesi samme selles suunas astutakse praegu Jõhvis, et välja selgitada nn valgeid laike kohalikus ettevõtluses ? valdkondi, kus nõudlus jääb pakkumisele alla või kus pakkumine hoopiski puudub.

End FIEks registreerinud 25 vastset eraettevõtjat said kohe ka EVEA liikmeks, mis garanteerib neile finants- ja maksualase nõustamise ka pärast koolituse lõppemist. Enamik 25st kasutas võimalust saada tööturuameti kaudu 10 000 krooni ulatuses tagastamatut stardiraha, millest on Kursi sõnul kahtlemata vähe.

Tööturuameti peadirektori Mati Ilisson ütles, et nende kaudu saab ettevõtluse alustamiseks 10 000kroonist stardiraha keskmiselt 450 töötut aastas. Ka Ilisson avaldas arvamust, et see summa võiks olla vähemalt kaks korda suurem, kuid tema teada ei ole järgmise aasta riigieelarvesse sellist kasvu kavandatud.

Lisaks stardirahale võib tööturuameti kaudu taotleda ka tööandjale pakutavat toetust, mis seisneb töötu töölevõtmise korral minimaalpalga maksmises esimese poolaasta ja poole minimaalpalga maksmises teise poolaasta jooksul. Maksud tuleb tööandjal endal tasuda.

Ilissoni sõnul ulatub selleks ettenähtud ressurss kolme miljoni kroonini aastas ning seda on makstud ligi sajale tööandjale. ?Kui veel paar-kolm aastat tagasi pidime tööandja toetust n-ö pähe määrima, siis nüüd ületab vajadus sellelaadsete abirahade järele oluliselt meie võimalused,? ütles ta.

Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu Virumaa keskuse juhataja Ivar Rooks märkis, et ka nemad on proovinud töötuid ettevõtjaks koolitada.

Läinud aasta alguses valiti enam kui 150 kandidaadi hulgast välja 30 inimest ? töötuid oli nende hulgas küll vaid kolmandik ?, kellele pakuti ettevõtluse alustamiseks vajalikku koolitust. Ka sel korral finantseeris läbiviidud koolitust sotsiaalministeerium. Samalaadset koolitust üritati korraldada ka sel aastal, kuid asi jäi raha taha.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse avalike suhete juht Aili Ohlau ütles, et nende alla kuuluval regionaalarengu agentuuril on küll igas maakonnas oma ettevõtluskeskus, mis pakuvad tasuta konsultatsioone aga neile, kes on juba end vähemalt FIEks registreerinud ning ettevõtlusega juba mingil määral ka alustanud.

?Keskuse poole pöördunute kohta täidetakse küll ankeet, kuid me ei küsi, kas tegu on töötu või töötava inimesega.?

EVEA koolituse läbinud Liina Laars, kes peab Võrumaal turismitalu, arvas, et koolitus oleks pidanud olema konkreetsem. ?Ega ma ei osanudki algul midagi küsida, sest vastust ootavad küsimused tekivad alles siis, kui sa ettevõtlusega pihta hakkad,? lausus ta. ?Äriideedest ja äriplaanist räägiti kui mingist riiklikust saladusest.?

Laarsile jäi ebamäärane tunne ka Võru ettevõtluskeskuses korraldatud raamatupidamiskursusest, kus ta eelmisel aastal käis: ?Kursus oli küll mõeldud algajatele, kuid minu arvates oli see küll juba valmis raamatupidajatele, nii et ma paljudest asjadest ei saanud arugi.?

Nüüd proovib ta omal käel hakkama saada ja endise sauna puhkajate tarvis ümber kohendada. ?See suvi jäi kuidagi poolikuks, sest me ei saanud kõike päris korda,? ütles Liina Laars. ?Aga 10 000 krooni suurusest stardirahast jäi muidugi väheseks, teist sama palju pidime ise juurde muretsema.?

Ivar Rooksi sõnul on läinud aastal nende keskliidu kaudu õpetust saanutest kõige edukam Svetlana Gavrju?enkova, kes annab praegu ise tööd üheksale inimesele.

Svetlana eeliseks oli see, et tal oli oma maja, kus õmblustöökoda sisse seada. Sugulastelt laenatud ja ka stardiabifondist saadud rahaga muretses ta vajalikud õmblusseadmed.

Esialgu tegi ta allhanget, kuid nüüd on Svetlana hakanud valmistama valmisrõivaid algusest lõpuni ise. Ka pakendamine toimub tema enda töötajate poolt, üksnes toodangu realiseerimiseks kasutab ta edasimüüjate abi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:50
    Otsi:

    Ava täpsem otsing