Euroopa vajab rohkem uut mõtlemist

Viimase uurimuse järgi, mis puudutas aastaid 1994?1996, on keskmiselt üks kahest Euroopa tootmisettevõttest teinud firmas tehnoloogilisi uuendusi. Teenuste sektoris on uuendatud või parema kvaliteediga teenuse turule toonud kaks firmat viiest.

Samal ajal süveneb üle maailma äratundmine, et edukamad ning parema perspektiiviga on need riigid, mis suudavad luua uusi teadmisi ning need uute toodete ja tehnoloogiatena käiku lasta. Siit ka poliitikaloojate suurenenud huvi innovatsiooni vastu.

Kui tehnoloogiline areng on riigi konkurentsivõime tagamisel kesksel kohal, peab see tuginema paremal statistikal, nagu muud majanduspoliitika võtmevaldkonnad.

Selleks käivitas Euroopa Liit 90. aastate alguses tehnoloogilise innovatsiooni erinevaid aspekte käsitleva uuringu, mis on uudne nii info detailirohkuse kui riikidevahelist võrdlust võimaldava ühtse metoodika poolest.

Tähelepanuväärne on, et innovatsiooniprotsessi uuritakse mikrotasandil, otse ettevõttes.

Ootuspäraselt osutus uuendavate firmade osakaal suuremaks tootmissektoris, olles riigiti siiski väga erinev ? Iirimaal 74 protsenti, Portugalis vaid 26.

Eestile võiks huvi pakkuda, et eksportivate firmade hulgas on uuendajaid suhteliselt rohkem ning et eriti väikeriikide eksportijad on innovatsiooni osas aktiivsemad.

Põhjuseks see, et parem toode või tehnoloogia loob paremad eeldused maailmaturul läbilöömiseks. 57 Euroopa firmadest, mis oma kaupa välisturule müüsid, liigitusid uuendavate firmade hulka. Siseturule suunatuist vastavalt 40.

Väiksemates riikides, nagu Belgia, Soome või Rootsi, olid 40?60 innovatiivsetest firmadest ühtlasi ka aktiivsed eksportijad. Suuremates riikides, nagu Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal ja Suurbritannias, kõigest 20 või vähem.

Ka näitas uuring, et väikefirmade hulgas on sõltuvus uutest toodetest suurem. See viitab kitsale spetsialiseerumisele, milles on perspektiivi ka Eesti firmadel. Väikestel firmadel on suuretega võrreldes eelis, kui tarvis on kiiresti kliendi nõudmistele reageerida ning tehnoloogia ei nõua palju kapitali. See seletab, miks mõnes väiksemas riigis on väikefirmade osa uuendajate hulgas suurem kui suurtes riikides. Seal on uurimis- ja arendustegevus ning innovatsioon keskendunud suurfirmadesse.

Innovatsioon on oluline eeldus konkurentsis püsimiseks, kuid Euroopa tootjate käibest annavad uuendatud tooted vaid kolmandiku. Lõviosa moodustavad jätkuvalt tooted, mis on muutmata kujul püsinud vähemalt kolm aastat.

Kulude analüüs näitab, et keskmiselt suunavad Euroopa firmad innovatsiooni ning arendustegevusse 4 käibest.

Peamiselt uuendavad firmad toote kvaliteedi parandamiseks, tootevaliku laiendamiseks ning uute turgude avamiseks. Tootmisprotsessi uuendamisel on esikohal eesmärk kokku hoida tööjõukulusid.

Lisaks annab analüüs ülevaate uuendustegevuse aktiivsusest majanduse eri sektorites, innovatsiooni takistavatest teguritest ning muudest olulistest innovatsiooniprotsessi aspektidest.