Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suvi tõi stabiilsuse
Traditsiooniliselt suhteliselt väheaktiivne suveperiood ei toonud erilisi muudatusi ka hindades. Ainuke täheldatav hinnatõus on viimases kvartalis toimunud Tallinna magalarajoonide korterite osas, mille mõjul on kogu korterite hinnaindeks kerkinud kolme protsendipunkti võrra (120ni). Viimase kolme kuu jooksul pole turule tulnud ka ühtegi mastaapsemat korterelamut, mis oleks mõju avaldanud uute korterite keskmisele müügihinnale.
Eramute-elamumaa hinnaindeks on püsinud suve algusest muutumatuna, kuigi viimase poolaasta jooksul on uute eramurajoonide müük olnud väga aktiivne. Hinnanguliselt on kruntide läbimüük Tallinna ja selle lähipiirkonna valdade suuremates arendusprojektides tõusnud umbes 40ni kuus, mis ületab varasemate aastate näitajaid oluliselt. Kuigi viimase poolaastaga on müüdud palju rekordkõrgete hindadega elamukrunte, pole domineeriva nõudluse tõttu odavama hinnaklassiga kruntide-eramute üldine hinnatase siiski tõusnud. Mitme uue senisest soodsama eramurajooni üheaegne turuletulek on piiri pannud ka vanemate eramute hinnatõusule, mis edaspidi võib jätkuda asukoha väärtustumise tõttu.
Ostukeskuste tipprendimäärad liiguvad üles. Parima asukohaga kaubanduskeskustes maksavad rentnikud juba 1000 kr/m² kuus varasema 700 asemel. Tipphinnad hõlmavad siiski kaduvväikese osa kogu kaubanduspindade turust, keskmine hinnatase pole varasemaga võrreldes tõusnud. Sama tendents ilmneb ka büroopindade turul, kus üle viie aasta on taas tipprendid küündimas 300 kr/m²-ni kuus, kuid üldine hinnatase püsib muutumatuna.