Ericsson toob teadmised turule

Reedel teatas Rootsi telekommunikatsioonifirma uue firma asutamisest, mille põhitegevuseks saab litsentsimüük Ericssonis väljatöötatud lahendustele. 3G-tehnoloogia kõrval müüb uus firma Ericsson Mobile Platforms litsentse ka GSM-ning GPRS-telefonide ning muude traadita seadmete tootmiseks.

?Kliendid saavad võtta meie lahenduse ja teha kohe valmistoote,? ütles ajalehele Svenska Dagbladet Tord Wingren, kellest saab septembris alustanud firma tegevjuht.

Sellega järgib Ericsson Nokia järel suuruselt teise mobiiltelefonide tootja, USA Motorola eeskuju, kes teatas sarnasest sammust juulis.

Ericsson ja Motorola on jõudnud äratundmisele, et 3G- telefonist ei saa loodetud rahaveskit. Mobiiltelefonide tootmine on jõudnud võrreldavasse faasi lauaarvutitega 90. aastate aasta alguses, mil enamik tootjaid hakkas kasutama standardlahendusi. Praegu ostetakse suurem osa tehnoloogiast kiibitootjalt Intel Corp ning tarkvaratootjalt Microsoft.

?Ericsson pürib mobiiltelefonituru Inteliks,? ütles Tord Wingren.

Eesmärk on saada kõrge kasumimarginaaliga tehnoloogia tootjaks, selle asemel et olla vähe kasumit andvate telefonide tootja.

Investeerimispanga Dresdner Kleinwort Wasserstein analüütik Per Lindberg ennustab, et nüüd, kus turule sisenemise barjäärid on maha võetud, viib tihe konkurents ka kõige keerulisema mobiiltelefoni kasumimarginaali peagi alla 3 protsendile, mida teenivad lauaarvutite tootjad.

Praegu kasutab umbes 40 mobiiltelefonide tootjatest kõigile kättesaadavat tehnoloogiat. Ericsson prognoosib, et kolme-nelja aasta pärast on selliseid tootjaid 50?60.

?Turg on sammuks küps. Varem oli tehnoloogia peamine konkurentsivahend. Nüüd on määravad muud tegurid, nagu kaubamärk, teenused ja täislahendused,? ütles Wingren.

Motorola arvestuste järgi ulatub litsentsituru maht paari aasta pärast enam kui 600 miljardi Eesti kroonini.

Uue firma loomine tähendab, et Ericssoni arendusosakond lüüakse lahku Ericssoni ja Jaapani Sony mobiiltelefonide tootmiseks loodavast ühisfirmast, mis alustab 1. oktoobril. Ka Sony Ericsson hakkab lahendusi ostma uuelt firmalt, saades esimeseks kliendiks. Ericssoni lootus on, et mitmed teisedki telefoni- ja arvutitootjad eelistavad maksta Ericssonile litsentsi eest, selle asemel et ise tehnoloogiaarendusse investeerida.

Nokia uurimis- ja arendustegevuse eelarve oli mullu 1,3 miljardit eurot.

Nokia, mis on 35 protsendiga maailma mobiiltelefonide turu kindel liider, sarnaseid plaane ei pea. ?Meie jaoks on tehnoloogia strateegilise tähtsusega oskusteave, mida me hoiame enda teada,? kommenteeris Nokia mobiiltelefonide haru infojuht Tapio Hedman Ericssoni otsust.

Samal ajal kui mobiiltelefonide müügi vähenemine on mitmed tootjad miinusesse viinud, teenib Nokia oma toodetelt endiselt ligi 20 protsenti kasumit.

Firma ei usu, et telefonist niipea laiatarbekaup saab. ?Mobiiltelefon ei ole mingi anonüümne karp, vaid väga isiklik asi,? ütles Hedman, kelle sõnul mängib disain ja kaubamärk mobiiltelefonide turul palju tähtsamat rolli kui arvutitööstuses.

Ka analüütikud ei näe, et mobiiltelefonide tehnoloogia alal ainult üks firma domineerima hakkaks. Ericssonile pakuvad konkurentsi nii Motorola kui mitmed pooljuhtide tootjad, nagu Saksa Infineon või Intel.