Järgmisest aastast muutub ehitusekspertiisi korraldamine selgemaks

Järgmise aasta 1. jaanuarist jõustuv kohtuekspertiisiseadus muudab ka ehitusekspertiiside korraldamist. Kui seni oli ehitusekspertiisi läbiviijate ring laiem, siis alates uuest aastast võivad ekspertiisi teostada riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu poolt määratud ekspert.

Riiklikult tunnustatud ekspert on isik, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja, mida peab justiitsministeerium.

Isikule, kes soovib töötada riiklikult tunnustatud eksperdina, esitatakse põhiliselt samad nõuded, mis kohtueksperdile. Erinev on nõue eelneva töötamise osas: nimelt, kes on vähemalt kolm aastat vahetult enne nimekirja kandmise taotlemist töötanud teadusvaldkonnas, milles taotletakse riiklikku tunnustamist ning mis annab ekspertiisi tegemiseks siseriiklikult tunnustatud nõuete kohase kvalifikatsiooni ja samuti nõutakse eksperdiuuringuteks vajalike tehnikavahendite kasutamise võimaluse olemasolu. Samuti nõutakse avaldusele soovituse lisamist erialaselt kutseühingult või kahelt soovitud erialal tunnustatud asjatundjalt või andmed vastava asutuse või volitatud juriidilise isiku poolt tunnustamise (atesteerimine, litsentseerimine või muu vorm) kohta. Riiklik tunnustus lõpeb nimekirja kandmisest alates kolmanda aasta 15. detsembril, tähtaega võib eksperdi taotluse alusel pikendada.

Nagu ilmneb kauaaegsest praktikast, kuuluvad ehitusekspertiisi käigus lahendamisele põhiliselt järgmised küsimused:

ehitiste ja rajatiste hindamine ja nende jääkväärtuse määramine;

vastavalt omandireformi aluste seadusele ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamine ja sellega seotud küsimused (üks sagedamini esinev küsimuste grupp);

teostatud ehitus- ja remonditööde kohta pooltevahelised eriarvamused tööde projektdokumentatsioonile ja ehituseeskirjadele vastavuse, tööde kvaliteedi, mahtude, maksumuse, dokumentide vormistamise õigsuse jm osas;

ehitus- ja remonditöödeks kasutatud ehitusmaterjalide kulu ja maksumuse vastavus normatiividele;

elamu (majavalduse) reaalosadeks jagamise võimalikkuse selgitamine;

elamu (majavalduse) osa ühisvaraks tunnistamise ja ühisvara jagamise võimaluse selgitamine;

ekspluatatsiooni käigus hoones esinevate kahjustuste (mitmesugused läbijooksud jne) osas selgitada tekke põhjused, ulatus ja vajaduse korral nende likvideerimiseks vajalikud kulutused;

üürniku või rentniku poolt läbiviidud ehitus- ja remonditööde kohta anda hinnang, kas need on vajalikud ja põhjendatud hoone säilimise tagamiseks;

mitmesugused muud ehitusvaldkonda kuuluvad küsimused.

Ekspertiisi hinna määramine on suhteliselt keerukas protseduur, sest objektid on väga erinevad. Hinda mõjutab ka asjaolu, et reeglina on objektide kohta käiv materjal puudulik ning ekspert peab palju aega kulutama arhiividest materjalide otsimisega.

Mida tähendavad täiendav ja korduv ekspertiis? Täiendav ekspertiis määratakse tavaliselt ebaselge või mittetäieliku ekspertarvamuse puhul. Ebatäielikuks tunnistatakse eksperdi arvamus sel juhul, kui arvamus ei põhine eksperdile esitatud kõigi objektide uurimisel või ei sisalda eksperdi ammendavaid vastuseid kõigile esitatud küsimustele. Nii võib esmaekspertiisil mõni objekt kõrvale jääda eksperdi eksituse, ekspertiisi ülesande küsimuse ebaselguse või muu asjaolu tõttu. Täienduseks ? ekspertiis määratakse ka sel juhul, kui esmaekspertiisi määramisel on jäänud esitamata tõendamise seisukohalt olulisi küsimusi või tekib täiendavate küsimuste lahendamise vajadus hiljem.

Eksperdi põhjendamata arvamuse puhul või kahtluse korral selle õigsuses võib määrata kordusekspertiisi. Selle tingib ka protsessi seaduse oluline rikkumine esmaekspertiisi korraldamisel või ettenähtud juhtudel esmaekspertiisi tulemuse vaidlustamine. Kordusekspertiis ei ole tõendite kontrollimise moodus, mis peab lõpetama vaidlused ja lahendama ekspertiisi ülesande lõplikult.

Autor: Nils Braun