Vene turgu ei tasu eirata

Peeter Kreitzberg 05. september 2001, 00:00

Suhetes Venemaaga on kriitilised teineteise austamise ja teineteisest lugupidamise ning usalduse küsimused. Seda nii riikidevahelistes suhetes kui avalikkuses tooni andvas käitumises. Vene-Eesti suhete paranemine saab toimuda üksnes vastastikuste sammude teel, seejuures mõlema poole soov mõista ja arvestada teise poole probleeme ja parandada omavahelisi suhteid peab olema siiras.

Vene poole probleemid on meile hästi teada: õigeusu kiriku õiguslik seisund Eestis, venekeelse hariduse edasikestmine Eestis, kodakondsuse saamise tingimused ja kodakondsuseta inimesed, asjaajamiskeel piirkondades, kus eesti keelt rääkiv elanikkond peaaegu puudub, ja viisare?iim.

Eestil on probleeme vähem. Need on eeskätt seotud topelttol-lidega Eesti kaupadele ja sellega, et meil on Venemaaga piirileping siiani sõlmimata. Neile lisanduvad spetsiifilised küsimused, nagu Tartu Ülikooli varade ja presidendi ametiraha tagasisaamine ning mõned kommunikatsiooniprobleemid Setumaal.

Ma ei arva sugugi, et just Vene turg peaks olema peamine sihtturg Eesti kaupadele, kuid ma ei arva ka seda, et seda oleks õige ignoreerida. Ei maksa ette kujutada, et kõik teised turud maailmas on alati palju kindlamad, kui seda on Vene turg.

Nii näiteks on tänavu aset leidnud uue majanduse turu kokkvarisemine kõigile vägagi selgelt tõestanud, et kindlaid turge pole olemas. Samuti tasub meeles pidada, et kui Eesti majandus läks Vene turu äralangemise tõttu 1999. a 1,1% suurusesse langusesse, siis uue majanduse turgude kollaps põhjustas uuele majandusele panuse teinud Singapuris aasta esimesel poolel 11% ja Taivanis 6% suuruse SKT languse.

Vene turg on üks Eesti kaupade võimalikest turgudest ja sellisena seda tulebki võtta. Kui me oskame selle turu võimalusi ära kasutada, võib meie majandus hakata kasvama päris kindlasti senisest mõnevõrra kiiremini ja tööpuudus mõnel määral vähenema.

Ei tohi unustada sedagi, et Vene turg on eriti oluline Eesti maarajoonide majanduslikule arengule. Möödunud aastate jooksul on maapiirkondade arendamiseks suudetud väga vähe ette võtta, mistõttu regionaalsed erinevused on Eestis talumatult suurteks kujunenud.

Muuhulgas mitmekesistaks maailmamajandusest suhteliselt eraldiseisva Vene turu taasavamine Eesti majandussidemeid ja suurendaks seeläbi meie majanduse stabiilsust.

Nn kirikutüli lahendamiseks on ainult üks tee: tuleb aru saada, et Vene kirikut peab oma kirikuks Eestis vähemalt kakssada tuhat elanikku ja nende hoidmine ebamäärases seisundis ei tule kasuks eelkõige riigile endale.

Ma ei arva, et viisa saamise protseduur Vene kodanikele peaks iseendast muutuma lihtsamaks, kuid ma arvan, et Eesti võiks siin teha siiski ühe erandi ? nimelt turismiviisade osas, nagu seda mujalgi maailmas tihti tehakse.

Ida-Virumaa üks probleemide allikas on kõige muu kõrval ka see, et sealne infrastruktuur ja keskkond ei suuda ühelt poolt rahuldada veel kaua aega Läänest tulevate turistide vajadusi, kuid samal ajal on Ida-Virumaa suletud ka nende tingimustega rahulduvatele Vene turistidele. Sellepärast oleks kasulik hakata piiril välja andma just turismiviisasid. Samuti oleks minu arvates loomulik, et Eesti liiguks edasi ka Schengeni põhimõtete rakendamise teel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing