Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas ikka võime pidada Eestit vett säästvaks riigiks?
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Marko Tuurmann väitis (vt ÄP, 30.07. ja 03.08.), et võime Eestit pidada vett säästavaks riigiks. Ma ei ole sellega nõus.
Ainuüksi Tallinna näitel, kus jookseb ?liiva? aastas ligikaudu 200 miljoni krooni eest töötluse läbinud joogivett, piisab selle väite ümberlükkamiseks. On täheldatud, et suuremad veekaod toimuvad sulgurseadmete, hüdrantide, siibrite ja majaühenduste veetihedate ühenduste puudumise tõttu, ja need on suurimad Lasnamäe elamurajooni torustikes. Selline nähtus leiab teadagi aset mitte ainult Tallinnas.
Teisalt, joogikõlbuliku põhjavee röövelliku raiskamise drastilise näitena on Männiku liiviku vee juhtimine aastate jooksul täiendamaks Ülemiste järve veevarusid.