Kas maainimesed on rikkaks saanud?

Põllumeeste ?äkkrikastumise? põhjuseks on tegelikult kokkusattumused, mille tulemusena on praegu kõrgel tasemel nii piima-, liha- kui ka teraviljahinnad. Piim on kallis, sest tööstused müüvad üsna suure osa oma toodangust Euroopa Liitu ning toorpiimast on seetõttu pidevalt puudus käes. Sealiha hinna hoiab üleval totaalne lihapuudus kogu maailmas ning ka teraviljahinnad ei kõigu enam niimoodi üles-alla nagu mõned aastad tagasi.

Olukord, kus teenib põllumees, mitte ümbertöötleja nagu varem, käib tööstustele juba närvidele. ?Vaadake, mis maal toimub, sularaha eest ostetakse traktoreid ja mitte ühe-, vaid mitmekaupa,? on öelnud Meieri Tootmise juhatuse esimees Robert Jaani. ?Praegu teenivad põllumees ja jaekaupmees, mitte tööstus.?

?Tooraine hind on väga kõrgel,? põhjendab Valga Liha- ja Konservitööstuse juht Elmut Paavel, miks tööstus esimesel poolaastal kasumit ei teeninud.

Piimatootmise ja seakasvatusega tegeleva OÜ Kehtna Mõis juhataja Märt Riisenberg ütleb, et praegused hinnad võimaldavad küll rohkem investeerida kui mõned aastad tagasi, kuid siiski ei ole see veel mingi priiuseaeg. ?Investeeringuvajadus on vahepealsete kriisiaastatega nii suureks läinud, et nüüd on vaja kohe mitu korda rohkem investeerida,? ütleb ta. ?Meil on vaja ehitada uus veisefarm, sõnnikumajandus korda teha, traktoreid ja põllutööriistu on vaja kogu aeg osta.?

Sel aastal ostis Kehtna Mõis kombaini ja taimekaitsepritsi, mis kokku maksid üle kahe miljoni krooni. ?Selles suhtes on tööstustel õigus, et meil on raha palju, sest liha- ja piimahinnad on kaks korda kõrgemad kui mõni aasta tagasi,? ütleb ta. ?Aga kadetsejad võiks ka meelde tuletada, et vahepealsetel aastatel jõudsime me vaevalt loomadele sööta osta ning siis teenisid ju nemad meie arvel.?

Viljakasvataja Alar Mutli ütleb, et investeerida saab see mees, kes oma tootmist pidevalt laiendab. ?See aeg on nüüd läbi, kui linnast tuldi maale talu pidama, need inimesed on nüüd tagasi linna läinud ja maale on jäänud ainult tõsised tegijad,? räägib Mutli. ?Praegu on stabiilsus käes, Tallegg, Kesko ja teised suured viljaostjad määravad hinna ning loomulikult on nad huvitatud võimalikult suurtest viljakogustest.?

Mutli on sel aastal investeerinud miljon krooni, mille eest ostis uue traktori koos lisadega. ?Oleks vaja osta ka kombain, kuid see maksab uuena kaks miljonit krooni, kuid tööd teeb vaid kuu aastas,? räägib ta. ?Pean siiski vist kasutatud kombaini ostma, seda päris uue peale veel hammas ei hakka, kuid vaja teda on.?

Mutli sõnul ostavad suured tegijad küll praegu tehnikat, sest inimesi on vähe ning seda võimsam ja parem peab olema tehnika. Mutli ise kasvatab vilja 280 hektaril.

Kesko Agro traktorite ja muude põllutöömasinate müügiga tegeleva müügiesindaja Mart Siimanni sõnul ei ostetud paar aastat tagasi üldse mitte midagi, nüüd aga läheb müük päris kenasti. ?Rahapakk taskus keegi küll pole tulnud, aga liisingut kasutatakse agarasti,? räägib ta. ?Enamasti ostetakse uut tehnikat, vähesel määral ka kasutatut.?

Ka Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi finantsdirektor Ardo Nõmm ütleb, et asjad arenevad paremuse poole. ?Trend on palju parem kui eelmisel aastal, kasumiaruanded näitavad ikka plussi ja sellepärast saavad nad ka laenu rohkem võtta,? räägib Nõmm. ?Praeguseks ajaks oleme me juba nii palju laenu andnud, kui varem terve aasta jooksul.?

Fond plaanib selle aasta lõpuks põllumeestele välja laenata 250 miljonit krooni, mis oleks viimaste aastate rekord. Praeguseks ajaks on laenu antud 180 miljonit krooni, n-ö tavalistel aastatel on aastane laenusumma olnud umbes 200 miljonit krooni. Nõmme sõnul ostetakse väga palju just tehnikat, kui ka maa ostmiseks mõeldud laenu küsitakse aktiivselt.

Raplamaa talupidajate liidu esimehe Alvar Timmi sõnul on praeguseks selgus käes, kes põllumeestest vee peale jääb. ?On selge, kes on põhjas ja kes on rasketest oludest välja rabelenud,? sõnab ta.

Timmi, kes nõustab põllumehi ka äriplaanide koostamisel, märgib, et tema äriplaanides pole küll kuskil sees sellist 20-30protsendilist rentaablust, millest räägivad tööstused. ?Kui tööstused näevad, et nii palju raha on, võetakse kokkuostuhindadest kohe alla,? lisab ta.