Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pärimisõigus ja maareform
Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist otsustati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastada või kompenseerida omandireformi läbiviimise teel ning loodi uus mõiste ? õigustatud subjekt. See on isik, kellel on õigus nõuda vara tagastamist või kompenseerimist. Omandireformi aluste seaduse § 7, 8 ja 9 ning maareformi seaduse § 5 sätestavad, keda võib õigustatud subjektiks tunnistada.
Õigustatud subjektid määravad kindlaks selleks moodustatud maa- ja linnakomisjonid. Nõudeõigus on päritav ning kui tagastataval maal asub samale isikule tagastatav ehitis, on ka ehitise tagastamise nõudeõigus päritav. Nõudeõiguse pärimisele kohaldatakse Eesti tsiviilseadustiku sätteid (maareformi seadus § 19² lg 1). Kui kohalik omavalitsus ei ole teinud tagastamise või kompenseerimise otsust, on notarile nõudeõiguse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise aluseks õigustatud subjektiks tunnistamise otsus.