Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
PRIA ei jõua kõiki ettevõtjaid koolitada
03.09. Äripäevas ilmunud loos
?Võidujooks abirahale jääb auhinnata? on väide, et SAPARDi käivitamisel ei tehtud ettevõtjatele mingit koolitust ning PRIA konsultandid ei oska kõikidele detailidele tähelepanu juhtida. Repliigis
?SAPARDist esialgu rohkem tüli kui tolku? (ÄP 06.09.) on väidetud, et ?konkursi korraldajad mingit koolitust taotlejaile enne ei teinud?.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (PRIA) ei ole konsultante, kes nõustaksid taotluste koostamisel. PRIA on järelevalveasutus, mis taotluste vormistamisel ei saa nõustada ega abistada.
Samas on PRIA ametnikud enne SAPARDi käivitumist tutvustanud SAPARD programmi ja toetuse taotlemist rohkem kui 40 üritusel üle Eesti, kokku ligi 800 huvilisele. Seejuures tulles vastu Piima-, Liha- ja Kalaliidu vastavale soovile selgitasid PRIA töötajad ka nende liitude liikmetele SAPARDi toetuse taotlemise tingimusi ja juhtisid tähelepanu äriplaani täitmise nüanssidele. Loomulikult ei jõua PRIA koolitada kõiki ettevõtjaid, seepärast pöörasime peatähelepanu nõuandesüsteemi õpetamisele.
Kesk-Eesti Arenduskeskus korraldas veebruaris-märtsis SAPARDi äriprojekti koostamise koolituse, mis oli osalejatele tasuta. Koolitus oli suunatud eelkõige nõuandesüsteemile, mis on vahelüliks PRIA ja ettevõtja vahel. Samas osalesid sellel koolitusel ka mõned tööstuste esindajad. PRIA spetsialistid olid sellel koolitusel lektoriteks.
Koolituse läbinud 118 inimesest 87 olid nõus nõustama ettevõtjaid SAPARDi projektide koostamisel ja nende kontaktandmed on toodud nii SAPARDi internetileheküljel kui ka juhendmaterjalis. Rõhutan veelkord, et tegemist on PRIA poolt koolitatud konsulentidega, mitte aga PRIA konsulentidega.
3.09.2001 ilmunud loos väidetakse, et PRIA lükkas ühe lihatööstuse taotluse tagasi näpuvigade tõttu, põhjuseks aktsionäride nimekirjas allkirjade puudumine.
Esiteks pole meetme 2 raames veel ühtegi taotlust tagasi lükatud, küll on aga ettevõtjatele vastu tulles taotlejaid telefoni teel informeeritud esinenud vigadest.
Artiklis näiteks toodud lihatööstuse puhul olid peamised vead seotud puuduliku äriplaaniga, mille andmed ei klappinud bilansis toodud andmetega. Ühe dokumendina tuleb esitada aktsionäride nimekiri. Seda ei pea allkirjastama kõik aktsionärid, nagu artiklist ekslikult võib aru saada, küll aga ei saa dokumendiks lugeda ilma kuupäeva ja väljaandja nimeta paberit. Toetuste taotlemisel ei ole olemas näpuvigasid, nõuded ettevõtjale ja tema poolt esitatud dokumentidele on sätestatud valitsuse määrustes ning nende vastu eksimine on viga.
On hämmastav, et ettevõtjatele suunatud leht paneb pahaks, et PRIA, tundes muret ettevõtete pärast on kaalumas uue konkursi väljakuulutamist. Seda olukorras, mis sunnib PRIA töötajaid eriliselt jõudu keskendama ja ettenähtust oluliselt kiiremini uuele konkursile esitatavaid taotlusi läbi vaatama. Just nimelt 2. meetme puhul rõhutasime, et pingerida ei teki esitamise järjekorra tõttu, nii et vigase äriplaani puhul pole tõsiseltvõetav argument see, et kiirustasime.
Autor: Katrin Noorkõiv