Raudteeamet andis Eesti Raudteele vedurite ohutusnõuetes järele

Erinevalt varasematest kinnitustest lubab raudteeamet raudtee erastamise võitnud Baltic Rail Service?i (BRS) äriplaani kohaselt Eestisse toodavad 74 Põhja-Ameerika päritolu vedurit kasutusse võtta ilma katsetusteta Moskva-lähedasel raudteepolügoonil, ütles eile ameti peadirektor Oleg Epner.

?Kuna Eestis puudub raudtee katsepolügoon, oleks katsetuste nõudmisel tegemist ettevõtluse seadusevastase kitsendamisega,? rääkis Epner. ?Meie saame Eesti Raudteele üksnes soovitada sertifitseerimiseks vajalikke katsetusi.?

Kuna Ameerikast toodavad vedurid hakkavad sõitma üksnes Eesti infrastruktuuril, peab Eesti Raudtee erilisi teste liigseteks, ütles ettevõtte tegevdirektor Earl Currie. Nii vedurid kui ka neile renoveerimise käigus paigaldatavad elektroonilised ja mehhaanilised süsteemid omavad Currie sõnul kõlblikkust tõendavat dokumentatsiooni, mis on kasutusloa andmiseks piisav. ?Meie ei räägi mingisugusest uuest, vaid mujal maailmas kasutusel olevast ja testitud tehnoloogiast,? rääkis Currie.

Osa vedurite uuendamiseks vajalikke töid tehakse Ameerikas, osa Eestis. Kuna läbirääkimised tehingu tingimuste suhtes pole veel lõppenud, pole võimalik täpsustada ka renoveerimistööde üksikasju, selgitas Currie.

Eestisse toodavad vedurid on Currie sõnul eelnevalt testitud USAs Colorados föderaalse raudteeameti ja raudteefirmade assotsiatsiooni polügoonil.

Eesti Raudtee tegi Epnerile ettepaneku tutvumisreisiks Colorado polügoonile.

Eesti Raudtee kavatseb tulevikus korraldada mõnedele vedurite mudelitele testi ja esitluse Venemaal, arvestades sealseid vajadusi tehnoloogia uuendamiseks, rääkis Currie.

Raudteeametil pole vaatamata testinõudest loobumisele täit kindlust, kas vedurijuht suudab talvel libedatel relssidel õigeaegselt peatada Ameerika veduriga rongi, mille kaal BRSi äriplaani kohaselt võib praeguselt 4500 tonnilt tõusta kuni 8000 tonnile.

70?80ndatel aastatel valmistatud veduritele tehtav oluliste sõlmede ümberehitus moodustab renoveerimisest rohkem kui kolmandiku, mis seab uue tehnoloogilise koosluse küsimärgi alla, selgitas Epner. ?Minul poleks kahtlusi, kui Eesti Raudtee võtaks kasutusele vedurid sellistena, nagu nad tehases valmistati,? selgitas Epner. ?Kui Eesti Raudtee jätab tegemata raudteeameti soovitatud katsetused oma infrastruktuuril, siis on see nende omal riisikol.?

Epneri sõnul õnnestus raudteeametil panna Eesti Raudtee loobuma kavatsusest tuua kõik Ameerika vedurid ühekorraga Eestisse. Tõenäoliselt jõuab tänavu kohale 2?5 vedurit.

Eesti Raudtee liisib General Electricus või General Motorsis valmistatud vedurid Põhja-Ameerika pankadelt või ostab ettevõtetelt, võttes sihikule vedurid mille liisingulepingud raudteefirmadega on lõppenud, selgitas Currie. Vedurite senised kasutajad loobuvad nendest kas turu või tehnoloogia muutmise tõttu.

Ameerika vedureid hakatakse hoidma ja remontima Tallinnas Kopli depoos.

Tapa linnale põhjustab sotsiaalse vapustuse ligi 300 töötajaga veduridepoo sulgemine, sest erinevalt Venemaal ja Ukrainas toodetud veduritest vajavad uued lokomotiivid senisest vähem hooldus- ja remonditöid. Samuti on vedurite hooldust otstarbekas korraldada vedude sihtpunktile võimalikult lähedal, mitte aga raudteede keskpunktis Tapal, ütles Currie.

Lisaks ökonoomsemale teenindamisele ja suuremale veovõimele paranevad ka vedurijuhtide töötingimused. Kuna veovõimet hakkavad vedurijuhi asemel kontrollima arvutid ning juht vabaneb seni palju energiat nõudvast mootori õlilekete käsitsi reguleerimisest, saab vedurijuht Currie sõnul keskenduda rongi juhtimisele, millega suureneb sõidu ohutus.

Ametiühingud astuvad Ameerikast toodavate vedurite vastu, sest peavad Tapa depoo sulgemist ebaõigeks, ütles Raudteelaste Ametiühingu Liidu juht Jolan Sevtsov. ?Erinevalt Eesti Raudteel kasutatavatest uutest Vene päritolu neljataktiliste mootoritega veduritest on osal Ameerika veduritel kahetaktiline mootor, mis reostab keskkonda rohkem ja millega töötingimused vedurijuhile halvenevad,? rääkis Sevtsov.

Eile Tapa veduridepoos koos olnud ametiühingukoosolek otsustas pidada Eesti Raudteega kuni novembrini läbirääkimisi depoo säilitamise üle ning seejärel määrata järgmised sammud oma õiguste kaitsmiseks.

Varem on ametiühingud ähvardanud transiidivedude streigiga Eesti Raudteel.

Vedurijuhte eelseisev 1800 töötaja vallandamine oluliselt ei puuduta, sest vaatamata rongikoosseisude pikendamisele ennustab Eesti Raudtee vedude arvu kasvu lähiaastatel.

Ameerika vedurite suurema teljekoormuse ja raskemate rongikoosseisude tõttu vajavad Eesti Raudtee sillad ja truubid täiendavat remonti, mis viiakse Currie sõnul läbi korraliste hooldustööde käigus.

Raudteeamet soovitas Eesti Raudteele tellida sildade seisundi kindlaks tegemiseks sõltumatu eksperthinnangu Tallinna Tehnikaülikoolist.

Vedude efektiivsemaks muutmise nimel kavatseb Venemaa lähiaastatel suurendada kaubarongide kaalu kaks kuni kolm korda, mis võib tuua ka Eestisse kuni 12 000 tonni kaaluvad ja paari kilomeetri pikkused rongid.