Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laheotsa talu roos võistleb hollandlastega
Laheotsa peremees Johannes Valk tahab hollandlastele ?ära teha?, pakkudes kvaliteetsemaid lilli. ?Mu eesmärk pole kasvatada mitte odavat, vaid kvaliteetset lille, mis säiliks kauem ilusana,? selgitab Valk. Seni on roosihooaeg Eestis kestnud kevadest sügiseni, talvel müüvad kaupmehed peamiselt Hollandist pärit lilli.
Kui suure osa roosikasvatus Laheotsa talu käibest edaspidi annab, et taha Valk prognoosida, kuid 7 miljoni kroonise investeeringu kavatseb ta tagasi teenida viie aastaga. Laheotsa talu teenis eelmisel aastal 9 miljoni kroonise käibe juures mõnisada tuhat krooni kasumit, kuid Valk annab mõista, et roosikasvatusest loodab ta kasumile tunduvalt lisa.
?Kui nüüd keegi tahaks talu pidama hakata, siis oleksin valmis talu ära müüma ja keskenduks seejärel roosidele,? räägib Valk. ?Köögiviljakasvatuses hakkab tekkima probleem, et pole enam sobivaid maid, aastaid ei saa ju ühte kultuuri samas kohas kasvatada.?
Vastupidiselt harjunud ettekujutusele kasvuhoonest, ei sebi Valgu roosiistandikus ringi kastekannude ja mullaste kätega tädid. Valgu roose kasvatab arvutiprogramm, kes teab, millal on vaja lilli kasta, kui palju on vaja neile õhku ja valgust.
Raha lillekasvatuse alustamiseks laenas Valk pangast, mingeid välisinvestoreid ta kaasanud pole. Roosikasvatus on praegu tema prioriteet, sest köögiviljakasvatusel ei pea enam iga päev silma peal hoidma. ?Ma praegu elangi siin kasvuhoone juures haagises, mul on siin telefon ja faks, nii et saab elada küll,? sõnab Valk.
Valgu sõnul on ehk ainus risk roosikasvatuses voolukatkestus. ?Mul on loomulikult varuvariandid, kui juhtub voolukatkestus tulema, aga kui on ikka 20 kraadi külma ja elekter kaob, siis on paari tunniga torud jääs ja roosid külmunud,? sõnab ta.
Kõige suurem kulu ongi Valgu sõnul elekter, millele kulub miljon krooni aastas. ?Praegu läheb umbes 1500 krooni päevas elektri peale, nii kui läheb pilve, nii lambid kohe süttivad,? ütleb ta. Inimesi töötab Valgu kasvuhoones praegu seitse.
Marga Roosikasvatuse OÜ juhatuse esimehe Urmas Männiku sõnul on Valk esimene, kes Eestis aastaringi roose kasvatama hakkab. ?Aga meie tuleme ka kohe järele, saime ka pangalaenu peale heakskiidu,? ütleb Männik. Ta lubab, et kuu aja pärast juhib ka tema roosikasvatust arvuti.
Männiku sõnul on pangad just sel aastal avastanud, et aiandus on väga rentaabel ala. ?Mõned aastad tagasi oli võimatu laenu saada, nüüd aga pole enam probleem,? sõnab Männik. ?Ühe päevaga sel alal rikkaks ei saa, kuid perspektiiv on väga tugev.?