Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lünk seaduses põhjustas hinnatõusu
Septembri alguseni kehtis imikumähkmetele ja hügieenivahenditele käibemaksu määr 5%. 1. septembril jõustunud sotsiaalministri määrusega kehtestatud soodsama käibemaksuga kaupade nimekirjast olid mähkmed ja hügieenitarbed välja jäetud, mistõttu hulgifirmad tõstsid nende toodete käibemaksu 18 protsendile.
Maksumaksjate Liidu peasekretäri Kalle Kägi sõnul ei ole käibemaksuseadus imikumähkmetele ja hügieenisidemetele soodustuse tegemiseks kunagi võimalust andnudki.
Seaduse järgi on käibemaksu määr 5% järgmiste kaupade ja teenuste puhul: ravimid, raviteenuste osutamiseks ja terviseuuringuteks vajalikud meditsiiniseadmed ja -tooted, invaabivahendid ning tervisekaitseinspektsioonis professionaalseks kasutamiseks registreeritud desinfektsioonivahendid vastavalt sotsiaalministri kinnitatud nimekirjale.
?Seaduse järgi peaks ka mähkmetele ja hügieenivahenditele kehtima tavaline käibemaks,? ütles Kägi.
5. septembril andis sotsiaalminister välja uue määruse, kus on imikumähkmed soodustuse alla käivana eraldi välja toodud, hügieenisidemed aga mitte.
Nii langetasidki hulgifirmad mähkmete käibemaksu uuesti 5 protsendile, hügieenisidemetelt aga arvestatakse ikka 18% käibemaksu.
Erineva hinnaga hügieenitooted ajasid segadusse mitmed kaubandusettevõtted. Möödunud nädalal sai Saaremaal tegutseva hulgifirma Arin Hulgi maksust tulenevalt erineva hinnaga mähkmeid. Terve nädala ei saanud firma pearaamatupidaja Inge Nook ühestki ametkonnast selgust, millise maksumääraga need tooted olema peavad.
Pampersi mähkmete maaletooja Procter & Gamble Eesti esinduse avalike suhete juht Fred Nahkur kinnitas, et möödunud nädalal kirjutas firma arvetele 18protsendilise käibemaksu. Kas ja kuidas segadusest põhjustatud hinnavahe ostjatele kompenseeritakse, ei osanud Nahkur öelda.
Hulgifirma Smarten finantsdirektor Olari Karlson nentis, et mõlema maksumääraga arveid väljastades täitis firma seadust ja vahe kompenseerimiseks alus puudub.
?Riigikohus on mitmeid ministrite määrusi kehtetuks tunnistanud,? tõdes Kalle Kägi kogemusele tuginedes.
Seekord on olukord tavatu, sest minister teeb oma määrusega seaduses mööndusi maksumaksja kasuks, ometi ei anna see õigust seadusega vastuollu minna. Kägi sõnul oleks seadusemuudatus ainus võimalus olukord nõuetekohaselt lahendada.