Raudtee müügirahast läheb 218 mln ettevõtluse toetuseks

Raudtee erastamistehingust laekunud rahast 218 mln krooni kanti möödunud nädala lõpus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) arvele. Sellest 160 mln läheb käiku sel aastal, 58 mln jääb järgmise aasta reservi. Raha jaguneb EASi viie agentuuri vahel.

Suurim osa, 80 mln, mis moodustab poole lisaeelarvest, läheb Regionaalarengu Agentuurile (ERDA) pea võrdsetes osades ettevõtluse toetusteks ja regionaalarengu programmide finantseerimiseks.

Ettevõtluse toetussumma 37,6 mln jaguneb põhiliselt kolme valdkonna vahel: ettevõtluskeskkonna loomine (11 mln), töötajate ümberõpe ja täiendkoolitus (9 mln) ning alustavate ettevõtete stardiabi (10 mln).

Teise suurema eraldise ? 49 mln krooni ? sai tehnoloogia agentuur (ESTAG), millest lõviosa, 27 mln, läheb ettevõtete tootearendusprojektide toetuseks. Võimalik on saada nii laenu kui ka tagastamatut abi. Samuti toetab tehnoloogiaagentuur 14 miljoniga uurimuslikke tootearendusprojekte, mille osalisteks on ettevõtete kõrval ka teadusasutused.

Lasertehnoloogiat juurutav firma AS Estla sai hiljuti ESTAGilt 427 000 krooni toetust tootearenduseks. Estla koostööpartnerit Tartu Ülikooli füüsikainstituuti toetas agentuur 240 000 krooniga. AS Estla juhatuse esimees peab edu aluseks mõistlikku ideed ja korrektselt vormistatud projekt.

1988. aastal Teaduste Akadeemia füüsikainstituudi teadlaste asutatud AS Estla on Baltimaade üks juhtivaid laserite ja laserseadmete tootjaid. Alates 1991. aastast on ettevõtte peamisteks turgudeks Saksamaa, Prantsusmaa ja Skandinaavia.

Uue põlevkivitöötlemise tehnoloogia rakendusuuringuteks sai augustis 1,2 mln krooni toetust Eesti suurim keemiatööstus Viru Keemia Grupp. Taotluse menetlemine võttis agentuuril 3-4 kuud.

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Janek Parkman peab rahast tähtsamaks riigi põhimõttelist seisukohta toetada Eesti majandusarengu seisukohalt nii olulist valdkonda kui põlevkivikeemiatööstus. Uus tehnoloogia võimaldab ettevõttel kasutada põlevkivi säästlikumalt ja loodussõbralikumalt.

Viru Keemia Grupp teenis möödunud aastal 883 mln kroonise käibe juures 30 mln krooni kasumit. Käesoleval aastal prognoositakse käibe kasvu 1 mld kroonini.

ERDA-le ja ESTAGile esitatud taotluste finantseerimisotsuste vastuvõtmise süsteem on kolmetasandiline. Kuni 350 000krooniste projektide finantseerimise otsustavad projektide töögrupid, kuni 10 mln krooniste projektide korral finantskomiteed ning üle 10 mln krooniste projektide korral Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu.

Kontroll raha jagamise üle algab juba raha eraldamise juures, rääkis EASi juhataja Urmas Vahur. Projektide finantseerimistaotlustega ei tegele mitte agentuuri juhtkond, vaid laiapõhjalised komisjonid, kuhu kuuluvad piirkondade ja keskametkondade esindajad, ettevõtjad, erinevate alade teadlased ja spetsialistid.

Reeglina tellitakse suuremate projektide puhul ka ekspertide hinnangud. See peaks kindlustama, et rahastatakse neid projekte, mis on vastavuses raha kasutamise eesmärkidega ja tegelikkuses läbiviidavad.

Agentuuri ülesanne on ka kontrollida projektide finantseerimiseks välja antud raha kasutamist. Nõuetele vastavate laenusaajate kõrval oli eelmisel aastal ERDA-l kaks võidukat kohtuasja toetuse tagasisaamiseks. Praegu on sügavama uurimise all kaheksa toetuse juhust.

EASi selle aasta eelarve on koos lisaeelarvega 328 mln krooni, millest 97 mln tuli riigieelarvest. 70 mln on möödunud aasta projektidest ülekantav raha, mis on juba kohustustega kaetud, ja 160 mln moodustab lisaeelarve raudtee erastamisrahast. Urmas Vahuri sõnul kavatseb agentuur järgmise aasta riigieelarvest taotleda 480 mln krooni.

EAS pakub ettevõtjale abi kolmes valdkonnas ? riigipoolne rahaline toetus, euro- ja välisprogrammid ning informatsioon, koolitus ja väliskontaktid.