Turgude reaktsioon esialgu üle paisutatud

Kahtlemata vapustasid terrorirünnakud USAs sügavalt inimesi kogu maailmas ja loomulikult kajastuvad need sündmused suuresti raha- ja kapitaliturgude liikumistes kõigil kontinentidel. Samas on selliste sündmustega kaasnevad esialgsed reaktsioonid enamasti üpris emotsionaalsed ja ülepaisutatud, muutes turgude käitumise lühiajaliselt ebaefektiivseks.

Reaktsioonina nii mastaapsetele rünnakutele järgnes koheselt osalt paaniline reaktsioon üle maailma, viies aktsiaturud ja dollari kursi langusele ning toorainehindade ja väärismetallide hindade järsule tõusule. Aktsiaturgudel, kus toimus eile kauplemine, langesid indeksid keskmiselt 6-8, sealjuures hommikul sulgunud Aasia turud kukkusid veelgi rängemalt, nt Hongkong ligi 11 ja Soul 12. Samal ajal tõusid aga naftafirmade aktsiate hinnad. Nafta hind hüppas üles 10 üle 30 USD/barrel, kuid on nüüdseks juba stabiliseerunud allpool 30 USD taset. Stabiliseerumist on märgata ka avanenud Euroopa turgudel, mitmed turud, nt Skandinaavias, on kerges tõusus. Praegused liikumised nii valuuta-, aktsia-, kui ka tooraineturgudel näitab, et eilsed reaktsioonid olid suuresti ülepaisutatud, kuid samas ei ole lähiajal ka loota turgude taastumist endistel tasemetel.

Need rünnakud tabasid USA ja ka muu maailma majandust, kas taotluslikult või mitte, väga ebasobival ajal. Nii USA kui Euroopa majanduskasv on viimase aasta jooksul kiirelt aeglustunud ning rünnakutest tulenevad võimalikud mõjud võivad viia USA majanduskasvu lähikvartalitel negatiivseks ning märgatavalt pikendada madalseisu kestust, kandudes seda sügavamalt ka Euroopasse. Kõige suuremaid ohte USA majandusele võib terrorirünnakute tulemusel näha läbi tarbijausalduse languse ja kütusehindade tõusu. Lisaks sellele võib näha ohte ka nende majandussektorite arengus, mis terrorirünnakute tagajärjel kõige enam kannatavad, nt kindlustus, pangandus ja lennundus.

Tarbijate kasvav ebakindlus võib viia eratarbimise kasvu märgatavale vähenemisele, mis on aga olnud seni USA majanduse üks peamine alustugi. Kuigi me nägime ohte eratarbimise vähenemises USAs juba enne, siis rünnakute tulemusel võib tarbijausalduse langus toimuda kiiremini. Rünnakute pikemaajalised mõjud naftahindadele sõltuvad rünnakute korraldajate avastamisest ja USA võimalikest sanktsioonidest nende suhtes. Kasvavad pinged Lähis-Idas võivad viia naftatootmise langusele ja hindade tõusule, mõjudes negatiivselt majandusele nii USAs kui Euroopas, samas võib kõrgemate naftahindade tõttu taas kiireneda inflatsioon, raskendades intressimäärade alandamist keskpankade poolt majanduse elavdamiseks. Rahaturgude intressimäärade senine reaktsioon näitab siiski, et turud ootavad keskpankadelt intressimäärade alandamist, mitmete riikide keskpangad on teatanud valmisolekust sekkuda rahaturgude toetamisse ka läbi interventsioonide.

Kuigi turgude reaktsioon terroriaktidele oli esialgu suuresti ülepaisutatud, võib leida ka mitmeid fundamentaalseid põhjuseid, mis mõjutavad negatiivselt USA ja sealtkaudu ka Euroopa majanduse väljavaateid. Selle tulemusena võib USA majanduskasv langeda miinusesse juba 3.kvartalis, langetades veelgi majanduskasvu Euroopas.