Kaupmeestel puudus viiesendistest

?Probleem viiesendistega on tõepoolest olemas, kuna viiesendiste vermimine on lõpetatud ja neid on vähe ringluses,? ütles Sikupilli Prisma klienditeeninduse juhataja Reet Ratas. ?Ka pangal ei ole alati piisavalt viiesendiseid anda,? lisas ta.

Ratase sõnul kasutatakse poesiseselt ringluses klientidelt saadud viiesendiseid, ja juhul, kui viiesendised on kassast otsas, antakse kliendile tagasi 10 senti.

?Probleem läheb iga päevaga teravamaks, ? kinnitas Keila TÜ aseesimees Aigar Kadastu viisendiste nappust. ?Klientidele peab aga täpselt raha tagasi andma, sest kord on kord.? Kuigi pangast pole ühistul viiesendised veel saamata jäänud, on Kadastu kogus olnud siiski piiratud: ?Seda püütakse jagada võrdselt.?

Hetkel ei võimalda ümardamist ka kaupluste kaalud, mis on täpselt programmeeritud. ?Olen rääkinud ka kaalufirmadega, kuid nemad ei saa panna kaaludele peale uusi programme enne, kui Eesti Pank pole kõrvaldanud käibelt viiesendiseid ja võimalik oleks ümardamine,? ütles Kadastu. Ta lisas, et viiesendiste probleemi puhul pole võib-olla isegi nii oluline ostjate nurin, kes tahavad raha täpselt tagasi saada, kui raha vermimise lõpetamisega tekkinud tühimik. Loogiline oleks mingi aja jooksul mündid käibest ära korjata.

Seoses viiesendisete nappusega pöördus Kaupmeeste Liit majandusministeeriumi poole, et leida lahendus hindade ümardamise küsimusele.

Liit soovib, et tarbijaga arvlemisel oleks võimalik lõppsumma ümardada kümnega jaguva täisarvuni.

Kaupmeeste Liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul pole praegu ümardamise küsimust reguleerimas ühtegi seadusandlikku akti. ?Vaatamata olukorrale, kus ligikaudu kolmandiku ostude eest tasutakse pangakaardiga, vajab ümardamise küsimus lahendust, sealhulgas kaalukauba ja ka boonuste arvestamise osas,? märkis ta.

Majandusministeeriumi kaubandusosakonna juhataja asetäitja Anne Laari sõnul valmistab ministeerium ette kaubandustegevuse seaduse eelnõu, kus on fikseeritud ka ümardamise reeglid. ?Riigikogu ette see vaevalt tänavu jõuab,? tõdes Laar. ?Tehniliselt pole see veel valmis, põhimõtted on küll olemas.?

Laari sõnul on näiteks tarbijakaitseametil olemas juhend oma töötajatele ? turujärelevalve teostamisel ümardatakse ostude summa 10ga jaguva täisarvuni ühes arveldussõlmes ?, kuid see ei oma õigust reguleerida kaupmeeste tegevust. ?Samas on põhimõte tõesti selline, mida kaupmehed aktsepteerivad,? tõdes Laar.

Eesti Pank teatas tänavu märtsis, et viiesendiste varu on lõppenud ja uusi vermima ei hakata. Keskpanga avalike suhete nõuniku Janno Tootsi sõnul lõpetati viiesendiste vermimine ühest küljest majanduslikel kaalutlustel, sest mündi omahind hakkas kasvama suuremaks kui raha väärtus. Samuti lähtus keskpank sellest, et raha oli veel hulgaliselt ringluses ? statistika pole olulist viiesendiste vähenemist täheldanud, neid on käibes üle 43 miljoni.