Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ootame päikesepatareide ja tuulikute invasiooni
Euroopas järjest enam leviv keskkonnasäästlike energiaallikate kasutamine hakkab tasapisi jõudma ka Eestisse. Päikesepatareid kütavad nii Vändra haiglat, Keila SOS lasteküla kui ka mitmeid eramuid. Maast, õhust või veest energiat ammutavaid soojuspumpasid on Eesti erinevais paigus paarisaja ringis, tuuleenergia kasutamine on seni ehk kõige enam vaeslapse osas.
Äripäev pooldab igati keskkonnasõbralike energiaallikate senisest laialdasemat kasutuselevõttu.
Põhjuseid selleks on mitmeid. Pikemas perspektiivis mõtlevad inimesed oskavad juba praegu arvestada asjaoluga, et fossiilsete kütuste hind tõuseb aasta-aastalt, samuti ei ole nende varu lõputu. Kõige karmimate hinnangute kohaselt lõpevad fossiilkütused praeguse tarbimismahu juures juba 5?7, mitte 40?50 aasta pärast. Seega on õige aeg hakata järjest enam kasutama taastuvaid energiaressursse.
Arvestada tuleks ka keskkonnasäästlikkusega ? päikesest või tuulest energia ammutamine ei saasta atmosfääri.
Kui päikeseenergia laialdaseks kasutamiseks asub Eesti geograafiliselt mitte eriti soodsas kohas, nii et lisaks päikesepatareidele tuleb kasutada sügisel ja talvel hoonete kütmisel ka lisakütet, siis tuult jagub Eestis küllaga. Uuringutulemused näitavad, et Eesti on üks Euroopa tuulisemaid piirkondi, kus tuulekiirused on sarnased Taani vastavate näitajatega. Taanis toodetakse tuulest 8 kogu riigis tarbitavast elektrist.
Praegu räägib Eestis keskkonnasõbralike energiaallikate kasutamise vastu peamiselt kaks asjaolu. Esiteks nende kõrge soetamishind ? kui eramuomanikul on valida, kas osta üle 100 000 krooni maksev soojuspump või kulutada mõni tuhat elektriradiaatorite ostuks, valib ta viimase. Samas on hilisemad ülalpidamiskulud soojuspumbal või päikeseenergial põhineva kütte puhul kordades väiksemad.
Teiseks ? jutt keskkonnasäästust paneb kroone lugeva ehitaja õlgu kehitama, sest praegu on lõviosale elanikest olulisem tänane, mitte homne heaolu. Ettevaatlikuks teeb ka ehk senine laialdaste kogemuste puudumine päikese- või tuuleenergia kasutamisel.
Siiski on vaid aja (ja järjest kiireneva gaasi ja elektri hinnatõusu) küsimus, mil keskkonnasäästlik mõtteviis iga eestimaalaseni jõuab. Ning siis pole enam haruldane pilt, kus esmapilgul katuseakendena paistvad klaasipinnad katusel osutuvad hoopis päikesepatareideks ning rannaäärse eramu õuel vuriseb vaikselt tuulik.