Suurmaja remont teeb kassa lagedaks

Artikkel

- Uudised
- Eda-Liis Kann
- 13. september 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurmaja remont teeb kassa lagedaks
Pangalaenu võtmist võib takistada ka enamiku elanike kinnismõte, et võlg on võõra oma. Eesti Korteriühistute Liidu tegevdirektori Kaimar Ilvese sõnul on Eestis ligi 5500 elamu- ja korteriühistut. Elamu kapitaalsemaid renoveerimistöid on jõudnud teha vähesed.
Praktika näitab, et efektiivselt tegutsedes saab hästi hakkama omavahenditega. Lisaks on paljud korteriomanikud nõus oma osa suuremates töödes täies mahus ette finantseerima. Ettemaksu nullistumiseni ei tasu need korterid igakuiseid arveid. Maksimaalne ettemaksude summa on ulatunud 30 000 kroonini.
Nii Kotka tänav 6 KÜ esinaise Anne Nuude kui ka Kotzebue 12 KÜ juhatuse esimehe Neeme Takise hinnangul on 80 korteriomanikest algusest peale meelestatud igasuguste laenude vastu. See on saanud ka renoveerimise suurimaks takistuseks. Vastuseisu ei pea ka kellelegi põhjendama. Kuna hetkel nõuab seadus 100 konsensust, siis on võimalik, et muidu hea idee torpedeerib kellegi isiklik vastuseis.
Takise sõnul on iga ühistu jaoks määrava tähtsusega sobiva, st pühendunud ja küllalt autoriteeti omava juhi leidmine, kes suudab vältida koosolekute sumbumist pisiasjade üle targutamisse ja tagada otsustatu elluviimise.
Nuude sõnul on ähvardused ja sõim ühistu esimehe suunas igapäevane nähtus. ?Eks igas majas on oma Marta, kes arvab, et esimehe töötasu on kõrge ja töö halb, et midagi ei tehta ja kõik varastavad.?
KÜ Sõpruse 202 juhatuse esimees Anvar Kima on märganud ka pöördvõrdelist seost protestijate elatustaseme ja protestide aktiivsuse vahel. Näiteks ruutmeetri hooldustasu tõstmisel on positiivne mõju ? pidevad võlglased kolivad välja ja asenduvad maksejõulisematega.
Ühistute remondirahasid korjatakse üldjuhul ruutmeetri või siis korteri kohta igakuiselt. Summa otsustab ühistu üldkoosolek. Finantspoole läbipaistvuse saavutamiseks käib kogu rahaga tegelemine pangaarve kaudu. Vaid erandjuhtudel kasutatakse sularaha.
Kotzebue tänav 12 KÜs kaetakse jooksvad hooldus- ja avariitööd ruutmeetri hooldustasust (9 kr), parendusprojektidele koostatakse oma eelarve, mille katteks kogutakse igalt korterilt ligikaudu 150 krooni kuus. Sõpruse puiesteel asuvas ühistus kogutakse 3 krooni ruutmeetri kohta, neljal suvekuul aga 5 krooni ruutmeetri kohta kuus.
Korteriühistute liidu andmeil üritavad ühistud renoveerimistöödel esmajärjekorras vähendada elamu energiakulusid. See nõuab küttesüsteemide korrastamist ja ehituskonstruktsioonide soojapidavuse suurendamist.
Velux Eesti OÜ ühistute projektijuht Urmas Truusa leiab, et pööningukorruste väljaehitamine annab ühistutele olulise majandusliku kokkuhoiu ja tõstab olemasoleva kinnisvara väärtust. ?Pealeehitus või pööningukorruse väljaehitus lahendab katuseprobleemid. Lisaks luuakse juurde uut elamispinda, mille ehitusmaksumus on 20?40 odavam uusehitusest ja mille väljarentimise või müügiga saab katta ülejäänud maja renoveerimiseks tehtavaid kulutusi,? leiab Truusa.
Anvar Kima sõnul pole suuri probleeme bürokraatiaga olnud, kuigi parandamist vajab koostöö kohaliku omavalitsusega.
?Üks pikaajalisemaid protsesse on korteriomandi seadmine, millega oleme tegelenud üle aasta ning hakkame lõpusirgele jõudma. Kasutasime selleks pädeva firma teenuseid ja soovitan seda teistelegi,? kirjeldab Kima olukorda.
Takise sõnul pole renoveerimise käigus seni projektide ja kooskõlastamisega suurt jama olnud, kuigi Korteriühistute Liidust ollakse tänaseks välja astunud.
?Korteriühistute liit on suhteliselt hambutu ja sisemiselt nõrgalt korraldatud organisatsioon ning nii logistilises kui ka tehnilises mõttes ratsionaliseerimata. Mõte ja püüdlused on head, kuid minu kogemuste kohaselt saab infot kiiremini ja kvaliteetsemalt muid kanaleid, sh internetti, kasutades,? annab Takis karmi hinnangu.
Liidul on koostöös Tallinna linnavalitsusega septembris valmimas uus projekt ?Tallinna korteriühistud korda!?. Linn osaleb projektis peamiselt kaasfinantseerijana. Projektis saab osaleda 50?70 ühistut.
Intressimääraks peaks pärast Tallinna linna poolset kaasfinantseerimist kujunema 7?7,5 aastas jäägilt. Lisaks töötame sellega, et korterelamu remondilaenu intress vähendaks maksumaksja tulumaksu.
Projekti käigus selgitatakse välja iga projektis osaleva kortermaja tehniline seisukord ja koostatakse ehitushanke dokumentatsioon.
Ehitushankesse kaasatakse ehitaja vastavalt korteriühistu soovile ? kas valib ise välja või korraldame avaliku konkursi. Ehitushanke aluseks on kõikide kortermajade tehnilise seisundi ekspertiis, mis valmib septembri lõpuks.
Vastavalt tehnilise seisundi andmebaasile on võimalik teha ehituspakkumisi kas kogu tööde mahule või osalisele mahule.
Tasuta tehnilise ülevaatuse saab umbes 100 Tallinna korteriühistut. Projekti ehitusmaksumuseks eeldame 50 miljonit krooni.
Pärast tasuta tehnilist ülevaatust, mis sisaldab ka remondimaksumuse ligikaudse eelhinnangu, võtab korteriühistu vastu lõpliku otsuse projektis osaleda. Siis kinnitame projektis osalevate korteriühistute lõpliku nimekirja; korraldame ehitus- ja krediidihanke. Vastavate konkursside tulemusel sõlmime detsembris lepingud. Ehitustöödega alustame märtsis-aprillis.
___________________________________________
Kotzebue ühistus alustati kolm aastat tagasi renoveerimistöödega elektrisüsteemidest ja veetorustikust, sest just need on Kalamaja piirkonna majades kõige hullemas seisukorras. Järgneva kolme aasta jooksul uuendati vee- ja kanalisatsioonitorustikku ja parandati koridoride väljanägemist, vahetati osa keldri- ja koridoriaknaid ning tehti välistreppide kapitaalremont. Katuse vahetamise, välisfassaadi parandamise ning värvimisega peab veel ootama.
Kõige kallim oli elektrisüsteemi uuendamine. Selle eelarveks sai 97 000 kr, ligi pool sellest läks Eesti Energiale lisavõimsuse ostmiseks. 97 000 krooni oli nii suur kulu, et selle kogumine tuli jagada kahe aasta peale.
Nüüd on meil 18 korteri jaoks 80amprine peakaitse. Need, kes soovisid suuremat elektrivõimsust ja kolme faasi oma korterisse (neid oli kolmandik korteritest), maksid 433 kr kuus 2 aasta jooksul, ülejäänud 145 krooni kuus 2 aasta jooksul. Jälle oli mõne korteri ettemaks see, mis töödega enne pikemat kogumist alustada lubas.
Eelarvega panime aga kõvasti mööda ? lootsime selle raha eest majasisese jaotuskaabelduse uuendada ja ka koridorid remontida.
Koridoride remondiks oleks aga pidanud vähemalt kaks korda nii palju välja käima ? kahest erinevast firmast võetud pakkumised kolme koridori remondiks koos jaotuskaabelduse uuendamisega olid üsna ühte moodi 200 000 kr ligi.
Lõpuks saime pärast seda, kui olime oma eelarves ette nähtud 97 000 kroonist Eesti Energia osa ära maksnud, uuendatud vaid jaotuskaabelduse ning ka ühe koridori lõplikult korda ? selle, mille korterite elanikud remonditöö (üpris musta ja kauakestva) oma kanda võtsid.
Teiseks tuli õues vahetada kanalisatsioonitorustik (ca 40 m) ja keldrist kaevudesse väljuvad torud (kogupikkus teist sama palju) ning remontida kolm kanalisatsioonikaevu.
Selle eelarve tegime 30 000 krooni, korjasime aasta jooksul igalt korterilt vastavasse fondi 139 krooni kuus. Odavaima pakkumise saime 35 000 peale. Paraku oli aga tegu firmaga, kes töö poole peal seisma jättis ja teisele objektile tõttas. Saime aga kokkuleppele poole raha tasumise osas tehtud tööde eest (mille maht oli õnneks üle poole) ja ülejäänu tegime ära oma jõududega. Kokkuvõttes saime koos materjalikuluga hakkama 25 000 krooniga.
Katuse ja välisusteni pole veel jõudnud ? eriti esimene koos korstnate remondiga on nii kallis, et selle teostamiseks oleme kaalunud pööningu arvelt kinnisvaraarendusega (kahe uue korteri väljaehitamisega) tegelema hakata. Selles osas pole aga veel majas üksmeelt saavutatud, ehkki korstnate seisukord lausa nõuab katuse teemaga kiiret ja põhjalikku tegelemist.
Ja veel oleme ühe esimese asjana ühistu ettevõtmistes taastanud kokkukukkunud kiviaia maja tagahoovi pool.
Hetkel kuum