Üksjalg-oina ossi supp

Mart Vabar 14. september 2001, 00:00

Nii päris oina kui üksjalg-oina sahvrissepanekul oli viimaseks tärminiks mihklipäev. Seega ootas mihklipäeva ka metsast korjatud ühejalgne oinas.

Heal lapsel mitu nime ja hea vanasõna peidab mitut tähendust ? üksjalgadeks nimetati varem Eestimaal vähese maaga talumehi.

Viimaste elujärg ei võimaldanud talveks piisavalt liha varuda, kuid raskete välitööde juures oli igapäevane tugev toidus väga oluline. Niisiis oli seen, eriti just vaesema rahva jaoks, väärtuslik valkainerikas toit.

Küllap on vanarahvale teada olnud ka seente eriline toime meeste organismile. Eks vihja seente ergutavatele omadustele ka seesama üksjalg-oina jutt ...

Tänapäevalgi on seened valkude allikana ja organismi puhastajana kõrgelt hinnatud. Kahtlemata peavad need olema korjatud võimalikult saastamata loodusest. Turult ostes aga ei ole tihti teada, millises metsas need kasvanud on. Ise metsas seenil käies peab arvestama, et seened imevad kergesti ümbritsevast loodusest raskemetalle.

Talvise supi jaoks tuleb sissepandavat koguma hakata juba suve lõpus.

Korjamise vaev tasub end igati ära sumedatel sügis- ja talveõhtutel söögilaua taga istudes.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:11
    Otsi:

    Ava täpsem otsing