Finantseerimisseminari kommünikee

Eesti avalik-õiguslike ülikoolide, Eesti Teadusfondi (ETF) ja Teaduskompetentsinõukogu esindajad, kuulanud ära peaminister Mart Laari ja teiste seminaril esinejate ettekanded ülikoolihariduse ja teaduse rahastamisest ning arutanud kujunenud olukorda, leidsid:

A. Ülikoolihariduse ja teaduse riigieelarveline finantseerimine on praeguse koalitsiooni valitsemise ajal pidevalt halvenenud ? aastatel 1999?2001 on tingüliõpilase maksumus kahanenud 13 500 kroonilt 12 600 kroonile ja ETF finantseerimine 78,5 miljonilt kroonilt 72,6 miljoni kroonini. Märkimisväärne majanduskasv ja inflatsioon on samal vahemikul kasvatanud sisemaist koguprodukti 75,4-lt miljardilt kroonilt 91,9 miljardi kroonini.

B. Varasemad pöördumised valitsuse ja ministeeriumi poole pole andnud tegelikke tulemusi ning on jäänud kohati ka sisulise vastuseta. Viimasel poolteisel aastal pole koos käinud Teadus-arendusnõukogu, kelle ülesandeks on valitsuse nõustamine teadus- ja arendustegevuse küsimustes.

C. Viidates finantspiirangutele teaduse ja kõrghariduse rahastamise küsimuses on valitsus samas pidanud rahaliselt võimalikuks ja sisuliselt otstarbekaks erastamiskonsultatsioonide tellimist firmalt GIBB mahus, mis ületab Eesti Teadusfondi, aga näiteks ka kogu Tartu Ülikooli aastase teaduseelarve.

D. Eelseisvaks eelarveaastaks lubas haridusministeerium kõrgharidusreformi raames suurendada ülikoolide eelarvevahendeid 212 miljoni krooni võrra ning valitsus võttis vastu teadustrateegia, mille kohaselt teaduskulutused peaksid kasvama 1,2ni sisemaisest koguproduktist.

Meile teadaolevalt on ettevalmistatavas eelarveprojektis nendest poliitilistest lubadustest taganetud ? ülikoolihariduse ja teaduse finantseerimine jääb inflatsiooni arvestavalt jätkuvalt alla 1999., aga ka 1998. aasta tegeliku taseme.