Millega eramut kütta kui hinnad pidevalt tõusevad?

Millised on erinevate kütmisvõimaluste eelised ja puudused?

Tahkekütusel katlamaja toob kaasa suure igapäevase aja- ja tööjõukulu. Ebamugavusi trotsivale inimesele on see kütmisviis üks odavamaid.Küttepetrool on suhteliselt kallis, kuid hooldust on vaja vähem kui tahke kütuse korral.Kaugkütte eeliseks on mugavus ja keskkonnasõbralikkus. Ka hind on stabiilsem, sest kaugküttefirmad saavad kasutada just hetkel soodsa hinnaga kütust: gaasi, masuuti, puiduhaket, põlevkiviõli või turvast. Olenevalt vajalike ühendustorustike pikkusest võib ta olla ka ehitusmaksumuselt soodsaim.Gaasi puhul on võrreldes kaugküttega esialgne investeering suurem, mis tähendab suuremat laenusummat. Investeeringu suurust mõjutab kaugus olemasolevast gaasitorust.Otsene elekterküte on kõige väiksema ehituskuluga, puuduseks aga suured ekspluatatsioonikulud. Elekterküte öise elektri akumuleerimisega võimaldab küll ekspluatatsioonikulusid vähendada, kuid suurem investeering seadmetesse tähendab ligikaudu samasugust üldkulu järgneva 10 aasta jooksul kui otsese elekterkütte korral.Nii maa-soojuspump kui ka heitõhk-soojuspump on seotud suurte investeeringutega, kuid ahvatlevad on madalad ekspluatatsioonikulud, mis muudavad nad konkurentsivõimeliseks pikemas perspektiivis. Õhk-soojuspump on investeeringutelt teiste soojuspumba-süsteemidega võrreldes soodsam, kuid vajab külmematel talvepäevadel lisakütet kas elekterkütte või ahikütte näol.

Soojuspump on Eestis veel suhteliselt uus, kuid juba on Eesti turul esindatud peaaegu kõik juhtivad soojuspumba tootjad. 2001. aasta alguseks töötas Soomes 24 500 soojuspumpa. Soomlased arvestavad, et soojuspumpadega säästetakse aastas 300 000 MWh elektrienergiat, mis vastab umbes 20 000 otsese elekterküttega eramu küttekulule. Laialdane päikeseenergia kasutamine kütteks õnnestub meie laiuskraadidel ainult soojuspumbaga.

Et erinevate energiakandjate kasutamise otstarbekuses orienteeruda, on vaja selgitada nii kütteseadmete investeeringute kui ka ekspluatatsioonikulutuste umbkaudne suurusjärk.

Energiakandjate hinna ettearvamatu muutumine toob kütteviisi valikul kaasa suure riski. Näiteks küttepetrool, mis veel paar aastat tagasi oli ühes hinnaklassis kaugküttega, on suhteliselt lühikese aja jooksul üle elanud üle kahekordse hinnatõusu.

Praegu tundub, et vaatamata oodatavale hinnatõusudele on maagaas ikkagi suhteliselt odav kütus. Energeetikas jahvatavad aga veskid aeglaselt. Gaasi hind jätkab analüütikute hinnangul pikemas perspektiivis naftast kiiremat tõusu. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on gaasi hind USA kaubabörsil tõusnud rohkem kui 2,3 korda, nafta hind samal ajal ainult poolteist korda.

Üheksakümnendate alguses näis, et elekterküte on odavam kui kaugküte. Kuuldes nüüd järjekordsest hinnatõusust, on mitmed toona elektrikütte kasuks otsustanud majaomanikud avaldanud taas soovi liituda kaugküttega.

Seega pole tänased hinnatasemed otsustamisel mitte alati heaks teejuhiks. Unustada ei maksa ka edaspidiseid hoolde- ja remondikulusid. Nende suurusjärguks võib arvestada igal aastal 1?2 seadmete maksumusest.

Tuleviku peale mõeldes tuleks ka silmas pidada, et erinevalt väikekatelde omanikest maksavad suured soojatootjad juba täna saastemaksu süsihappegaasi eest. Praeguste seaduste kohaselt pole katlamajad, mille võimsus jääb alla 50 MWh kohustatud süsihappegaasi eest saastemaksu maksma. Seda kohustust pole ka taastuvate energiaallikate kasutajatel. Euroopa Liitu astumine teeb siin kindlasti oma korrektiivid.

Autor: Ants Vikerpuur