Elektri hind pitsitab hinge kinni

Artikkel

- Uudised
- Andres Reimer
- 19. september 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elektri hind pitsitab hinge kinni
Eesti Energia nii era- kui ka äriklientidele võib elektrienergia hind tõusta järgmise aasta 1. aprillist ühele tasemele 115 sendini kWh-lt, teatas eile energiaturu inspektsiooni peadirektor Märt Ots.
Praegu kehtib kodutarbijale 90 sendine ja ärikliendile 107,6 sendine kWh hind.
Lõviosa taotletavast hinnatõusust ehk 12 senti langeb elektri tootmisele NRG Energyle erastatavas ASis Narva Elektrijaamad.
2004. aastani määras inspektsioon Eesti Energiale põhjendatud tootlikkust aluseks võttes täiendavalt võimaluse 14,7 sendi suuruseks hinnatõusuks inflatsiooni arvestamata. Viieprotsendilise aastase inflatsiooni korral võib elektri hind tõusta seega ligi 25 protsenti kuni 140 sendini kWh-lt.
Eesti Energia üritab läbirääkimiste lõpetamiseks jäänud kahe nädalaga inspektsioonilt välja kaubelda veelgi kõrgemat hinda, sest tõrjub Otsa nõuet 2,7 sendi suuruseks kulude kokkuhoiuks igalt kWh-lt, ütles energiamonopoli kommunikatsioonijuht Erki Peegel. Kuna läbirääkimised pole lõppenud, jätab Eesti Energia Peegli sõnul hinnapaketid seni avaldamata.
Vaatamata täieliku põhjendatud tootlikkuse saavutamisele 2004. aastaks ei suuda Eesti Energia selleks ajaks tagada kvaliteetset elektrivarustust kogu Eesti territooriumil, mis muudab küsitavaks näiteks tänapäevase arvutustehnika kasutamise paljudes maakohtades.
Ebakvaliteetse elektrivarustusega piirkondades kavatseb energiafirma rakendada soodustariife, ütles Peegel.
USAd tabanud terrorirünnakule järgnenud globaalse majanduslanguse taustal peaks Eesti Energia leppima kavandatust poole väiksema hinnatõusuga, ütles riigikogu aseesimehe nõunik Heido Vitsur. ?Samal ajal kui maailma riikide keskpangad alandavad ettevõtluse konkurentsivõime säilitamiseks intresse, mõjub 30protsendiline elektrienergia hinnatõus vastupidise sammuna, mis õõnestab Eesti majanduse arengut,? rääkis Vitsur.
Elektri kerkiv hind vähendab Vitsuri sõnade kohaselt esmajoones eksporti, mis on seni olnud peamine Eesti majanduse mootor.
Investeeringud kommunaalmajandusse kuivavad elektri kallinemisel kokku, sest korteriühistutel väheneb majade remondiks planeeritud raha, ütles Mustamäe Korteriühistute Ühenduse esimees Mart Vinnal. Kui linna- ja riigieelarvest ei hakata investeerima näiteks korrusmajade rõdude ja otsaseinte soojustamisesse, jäävad linnade elamurajoonid pikaks ajaks haleda väljanägemisega, rääkis Vinnal.
Igapäevase elektritarbimise eest maksmiseks on oodatav hinnatõus korteriomanikele siiski jõukohane, kommenteeris Vinnal.
Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mõjub uus elektri hind negatiivselt, sest kasvab liiga kiiresti, ütles väikeettevõtete assotsiatsiooni juhataja Teet Kurs. ?Elektri hinna tõusuga kaasneb enamiku teenuste ja kaupade kallinemine, mis raskendab väikeettevõtluse olukorda,? lausus ta.
Tallina Soojus ei kavatse seoses elektri hinna tõusuga 1. aprillist kütte hinda tõsta, sest on sellega oma hinna kujundamisel juba arvestanud, öeldi ettevõttest.
___________________________________________
Vt. ka graafikut: Eesti Energia on kümne aastaga tõstnud hinna ligi 12kordseks
Hetkel kuum