Börsil kauplemine esmaspäevast odavam

Kaja Koovit 21. september 2001, 00:00

Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse poolt heaks kiidetud, esmaspäevast kehtima hakkava reglemendimuudatuse kohaselt saab aktsiate ja võlakirjade miinimumkoguseks üks väärtpaber ja erastamisväärtpaberite koguseks 100 EVPd. Seni oli kaubeldavate väärtpaberite miinimumkoguseks 500?100 000 väärtpaberit.

?Muudatus peaks suurendama investorite huvi kauplemise vastu, kauplemisaktiivsust, lisama turule likviidusust ja läbipaistvust;? lausus Tallinna börsi juhatuse esimees Gert Tiivas.

Tiivase sõnul muudab uus süsteem tehingud investori jaoks ka odavamaks. Uurimuste kohaselt moodustavad tehingutasud investorite kuludest vaid 20, 80 protsenti kuludest tekib spreadist (ostu- ja müüginoteeringu vahest). Kui nüüd investoril on võimalik tõepooleest oma soov börsisüsteemis välja panna ja saada parimat hinda, siis spread väheneb ja vähenevad kliendi kulud, mis on positiivne, rääkis Tiivas.

?Muudatus peaks tooma juurde uusi investoreid ja aktiviseerima praegusi kauplejaid, kes seni on pidanud spreadi kinni maksma,? lausus Tiivas.

Muudatuste eesmärk on Tiivase sõnul harjutada investoreid ja börsi liikmeid peatselt juurutatava Helsingi börsi kauplemismudeliga.

?Meil on olnud kogu aeg börsisüsteem, mis tegelikult pole mingi õige börsisüsteem, vaid maaklerite omavaheline info vahetamise koht,? lausus Tiivas, kelle sõnul on maakleritel börsil olnud monopol.

Kui spredid on investori jaoks üks suuremaid kulusid, siis maakleri jaoks seevastu üks põhilistest tuludest, lausus Tiivas. Ta lausus, et kuigi iga sisseharjunud süsteem tekitab teatud inertsi, ei ole ägedalt muudatuse vastu olnud ükski turuosaline.

?Kui börsisüsteem seda võimaldab, saab meie kaudu esmaspäeval ühe aktsia ostunoteeringu börsisüsteemi panna, kinnitas Hansapank Marketsi väärtpaberite kauplemisjuht Mattias- Silvester Mustonen.

Mustonen ei soostunud kommenteerima, kuidas suhtuvad maaklerfirmad tulude vähenemisse. ?Ma ei tahaks tulude ja kulude poolt kommenteerida. Kuna see on ära otsustatud, siis siin ei ole ka midagi kommenteerida,? lausus ta. ?Kliendi jaoks on see kindlasti parem,? möönis Mustonen.

Investeerimispanga Suprema juhatuse liige Sten Sumberg lausus, et turu likviidust börsi samm ei suurenda, sest selleks oleks tarvis reeglina rõhutada institutsionaalsete investorite panust, kes aga ei ole reglemendimuudatusele tundlikud.

Likviidust saaks Sumbergi sõnul suurendada turuosaliste rolli ja vastutuse tõstmisega ehk siis tõsta veelgi aktsiate miinimumkoguseid ning karmistades turutegemise reegleid. Teisalt tuleks turutegijatele likviidsuse tagamise eest pakkuda mingeid eeliseid.

Sumbergi sõnul näitab statistika, et madala likviidsusega turgudel on turutegemine vajalik ja Eestiski on tänased suhteliselt väikesed ostu- ja müüginoteeringute vahed tänu turutegijatele. ?Kui seda ei oleks, oleks spreadid suuremad, likviidsus kehvem ja teenus investoritele kallim,? ütles Sumberg.

Sten Sumbergi hinnangul ei ole Eestis eriti inimesi, kes suurte miinimumkoguste tõttu on seni investeerimata jätnud. Ka ei mõjuta reglemendimuudatus märkimisväärselt Suprema klientide heaolu, sest põhiliselt institutsionaalsetest ja välisinvestoritest koosneva klientuuri kaubeldavad aktsiakogused on senistest miinimumkogustest suuremad.

?Tervitan kõiki neid muudatusi, mis soosivad väikeinvestorit,? lausus väikeinvestor Tallinna Tehnikaülikooli majandustudeng Heikki Kirotar.

Ta möönis, et juhul, kui inimesel on tekkinud kontole vaba raha, mille eest ta tahaks osta näiteks 10 Hansapanga aktsiat, on see raskendatud, sest maaklerid dikteerivad oma tingimused. Teisalt ei usu Kirotar, et reglemendimuudatus inimeste harjumusi muudaks ja väikeinvestorite arvu märkimisväärselt suurendaks.

?Ma ei usu, et reglemendimuudatus tekitaks selliste investorite laviini, kes hakkaksid 1?2 aktsia kaupa Hansapanka või Eesti Telekomi kokku ostma,? ütles Kirotar. ?Kui keskmise sissetulekuga inimene saab natuke rohkem raha, siis ostab ta pigem rohkem süüa, kui viib raha börsile,? lausus Kirotar.

Kirotar sõnas, et reglemendimuudatus on vajalik ja positiivne ning teoorias hea algatus, kuid reaalset efekti hakkab see andma alles siis, kui Eesti palgatase tõuseb Euroopa tasemele lähemale ning inimestel tekivad säästud, mida oleks võimalik aktsiaturule paigutada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing