Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börsil kauplemine esmaspäevast odavam

    Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse poolt heaks kiidetud, esmaspäevast kehtima hakkava reglemendimuudatuse kohaselt saab aktsiate ja võlakirjade miinimumkoguseks üks väärtpaber ja erastamisväärtpaberite koguseks 100 EVPd. Seni oli kaubeldavate väärtpaberite miinimumkoguseks 500?100 000 väärtpaberit.
    ?Muudatus peaks suurendama investorite huvi kauplemise vastu, kauplemisaktiivsust, lisama turule likviidusust ja läbipaistvust;? lausus Tallinna börsi juhatuse esimees Gert Tiivas.
    Tiivase sõnul muudab uus süsteem tehingud investori jaoks ka odavamaks. Uurimuste kohaselt moodustavad tehingutasud investorite kuludest vaid 20, 80 protsenti kuludest tekib spreadist (ostu- ja müüginoteeringu vahest). Kui nüüd investoril on võimalik tõepooleest oma soov börsisüsteemis välja panna ja saada parimat hinda, siis spread väheneb ja vähenevad kliendi kulud, mis on positiivne, rääkis Tiivas.
    ?Muudatus peaks tooma juurde uusi investoreid ja aktiviseerima praegusi kauplejaid, kes seni on pidanud spreadi kinni maksma,? lausus Tiivas.
    Muudatuste eesmärk on Tiivase sõnul harjutada investoreid ja börsi liikmeid peatselt juurutatava Helsingi börsi kauplemismudeliga.
    ?Meil on olnud kogu aeg börsisüsteem, mis tegelikult pole mingi õige börsisüsteem, vaid maaklerite omavaheline info vahetamise koht,? lausus Tiivas, kelle sõnul on maakleritel börsil olnud monopol.
    Kui spredid on investori jaoks üks suuremaid kulusid, siis maakleri jaoks seevastu üks põhilistest tuludest, lausus Tiivas. Ta lausus, et kuigi iga sisseharjunud süsteem tekitab teatud inertsi, ei ole ägedalt muudatuse vastu olnud ükski turuosaline.
    ?Kui börsisüsteem seda võimaldab, saab meie kaudu esmaspäeval ühe aktsia ostunoteeringu börsisüsteemi panna, kinnitas Hansapank Marketsi väärtpaberite kauplemisjuht Mattias- Silvester Mustonen.
    Mustonen ei soostunud kommenteerima, kuidas suhtuvad maaklerfirmad tulude vähenemisse. ?Ma ei tahaks tulude ja kulude poolt kommenteerida. Kuna see on ära otsustatud, siis siin ei ole ka midagi kommenteerida,? lausus ta. ?Kliendi jaoks on see kindlasti parem,? möönis Mustonen.
    Investeerimispanga Suprema juhatuse liige Sten Sumberg lausus, et turu likviidust börsi samm ei suurenda, sest selleks oleks tarvis reeglina rõhutada institutsionaalsete investorite panust, kes aga ei ole reglemendimuudatusele tundlikud.
    Likviidust saaks Sumbergi sõnul suurendada turuosaliste rolli ja vastutuse tõstmisega ehk siis tõsta veelgi aktsiate miinimumkoguseid ning karmistades turutegemise reegleid. Teisalt tuleks turutegijatele likviidsuse tagamise eest pakkuda mingeid eeliseid.
    Sumbergi sõnul näitab statistika, et madala likviidsusega turgudel on turutegemine vajalik ja Eestiski on tänased suhteliselt väikesed ostu- ja müüginoteeringute vahed tänu turutegijatele. ?Kui seda ei oleks, oleks spreadid suuremad, likviidsus kehvem ja teenus investoritele kallim,? ütles Sumberg.
    Sten Sumbergi hinnangul ei ole Eestis eriti inimesi, kes suurte miinimumkoguste tõttu on seni investeerimata jätnud. Ka ei mõjuta reglemendimuudatus märkimisväärselt Suprema klientide heaolu, sest põhiliselt institutsionaalsetest ja välisinvestoritest koosneva klientuuri kaubeldavad aktsiakogused on senistest miinimumkogustest suuremad.
    ?Tervitan kõiki neid muudatusi, mis soosivad väikeinvestorit,? lausus väikeinvestor Tallinna Tehnikaülikooli majandustudeng Heikki Kirotar.
    Ta möönis, et juhul, kui inimesel on tekkinud kontole vaba raha, mille eest ta tahaks osta näiteks 10 Hansapanga aktsiat, on see raskendatud, sest maaklerid dikteerivad oma tingimused. Teisalt ei usu Kirotar, et reglemendimuudatus inimeste harjumusi muudaks ja väikeinvestorite arvu märkimisväärselt suurendaks.
    ?Ma ei usu, et reglemendimuudatus tekitaks selliste investorite laviini, kes hakkaksid 1?2 aktsia kaupa Hansapanka või Eesti Telekomi kokku ostma,? ütles Kirotar. ?Kui keskmise sissetulekuga inimene saab natuke rohkem raha, siis ostab ta pigem rohkem süüa, kui viib raha börsile,? lausus Kirotar.
    Kirotar sõnas, et reglemendimuudatus on vajalik ja positiivne ning teoorias hea algatus, kuid reaalset efekti hakkab see andma alles siis, kui Eesti palgatase tõuseb Euroopa tasemele lähemale ning inimestel tekivad säästud, mida oleks võimalik aktsiaturule paigutada.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.