Eesti riik vajab säravat ja üllatavat presidenti

21. september 2001, 00:00

Viis aastat tagasi pakkus Äripäev, et valimiskogus võivad enamuse toetuse saada Lennart Meri ja Tunne Kelam. Favoriidiks pidas toimetus Lennart Meri. Tõsi, teise valimisvooru läks Meri kõrval hoopis Arnold Rüütel, ent favoriidiks peetu sai ikkagi teiseks ametiajaks riigipea toolile. Meri teine ametiaeg on otsa saamas, uued valimised otsaga valimiskogusse jõudnud. Täpselt nagu viis aastat tagasi.

Äripäeva arvates pole seekordsetel valimistel üht selgelt teistest eredamat presidendikandidaati. Ühtviisi talutavad presidendina on nii Toomas Savi, Peeter Tulviste kui ka Peeter Kreitzberg. Ent vaid talutavad. Kõige vähem tahaks Äripäev tulevase presidendina näha vast Arnold Rüütlit.

On öeldud, et Lennart Meri sarnast värvikat presidenti ei saagi tulla ning Meri loodud presidendiimago ei ole mingi reegel. Igal presidendil on oma nägu. Eestile oleks siiski parem, kui meil oleks heas mõttes ?kiiksuga? riigipea, kes silma paistaks. Võib ju küsida, kes on ?veitsi president, ja vaevalt et sellele kuigi ruttu vastatakse. Samas Vaclav Havelit T?ehhimaa eesotsas tuntakse tema koloriitse isiku tõttu tunduvalt rohkem.

Igal täna valimistulle astuval kandidaadil on oma head ja vead. Küsitluste järgi parimate ?anssidega Toomas Savi on hall ja kuiv ning ei oska keerulistes olukordades adekvaatselt reageerida. Samuti andis ta presidendikampaania ajal järele kiusatusele populismi langeda ja hakkas kritiseerima haldusreformi ja erastamist. Reformierakonna liikme suust oli seda üsna veider kuulda.

Populismist pole puhas ka Isamaaliidu kandidaat Peeter Tulviste. Tema kasuks räägib aga akadeemiline taust (endine rektor ), samuti on tema parteiline seotus kõige nõrgem. Tulviste on suhteliselt tundmatu ja võib positiivselt üllatada ? Savist ja Kreitzbergist seda ei usu. Teisalt võib koos Tulvistega Kadriorgu tulev meeskond ehk liialt akadeemiline olla.

Peeter Kreitzbergi harituse ja erudeerituse kaalub üles tema tugev seotus Keskerakonnaga, tema seisukohad maksupoliitika ja Eesti avatuse piiramise teemal. Võib arutleda ka nii, et meil on parlamentaarne riik ja president ei kujunda maksupoliitikat, ei juhi riiki, vaid esindab seda. Samas, nagu kirjutas politoloog Anu Toots ? riikides, kus parlament on killustunud ja valitsuse komplekteerimist dirigeerib riigipea, ei olegi presidendil nii väga sümboolne võim. Ka istuv president Lennart Meri on näidanud, et tegelikult on Eestis presidendil suurem võim, kui kunagised põhiseaduse autorid seda soovisid. Seega on oluline teada kandidaadi hoiakuid.

Otseselt president riiki ei juhi, paneb aga paika n-ö tegevjuhi ehk peaministri. President peaks tegema ettepaneku valitsus moodustada valimised võitnud erakonna juhile. Nagu me Lennart Meri käitumise järgi näeme, ei pruugi aga president seda reeglit järgida. Olnuks 1999. aastal president nt Arnold Rüütel, ei oleks võib-olla Mart Laar nii libedalt valitsusjuhiks saanud.

Kõige olulisem on, et täna valitaks president. Saaks selguse tuleviku suhtes ning Konstantin Pätsi ja Lennart Meri kõrvale kolmanda nime.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing