Kia uudismudel vaikib kui haud

Tõnu Tramm 21. september 2001, 00:00

Kui uue Kia Magentise rooli taha istudes mootor käivitada, on esimene reaktsioon: ei läinudki käima! Õnneks taipad enne starteri taaskäivitamist pilgu armatuurile heita ja üllatusega märkad, et tahhomeeter polegi nullis ja ka kontroll-lambid on kustunud. Järelikult ikka käib.

Sõitma hakates on seis sama. Kuulda on vaid rehvide sahinat ja rattalaagrite kahinat. Automaatkäigukastiga varustatud 2,5-liitrine V6 mootor töötab vaikselt nagu ühele suurele keskklassile kohane ning selg vajub istmesse.

Teine tähelepanek, mis juba esimestel meetritel silma torkab, on ülikerge rool ning parkimiskohast välja sõites võib rooli kasvõi väikse sõrmega keerutada. Samas ei kujune see edasisel sõidul probleemiks, sest kiirusetundlik roolivõimendi teeb oma tööd piisava kohusetundega. Kui just juht ei hakka rooli taga asjatult tõmblema, siis auto ise ei kaldu kursist kraadigi kõrvale.

Suhteliselt hästi on Kial õnnestunud kooskõlastada mootori jõumomendi ja ülekande suhe ning manuaalse lülitusvõimalusega H-matic käigukast töötab laitmatult igas re?iimis ja igal kiirusel. Ja isegi sedavõrd, et kui tarvis 90 km lähedal mööda sõita, vahetab ta käigu kuni teise käiguni alla ja pööretevaru jätkub kiireks ?süstimiseks? veel piisavalt. Igatahes on proovisõidul mõõdetud kiirendus 90-120 km/h vaid 5,5 sekundit, mis on suure auto kohta igati korralik tulemus. Ka 10-100 km/h kiirendus on tegelikkuses pisut parem, kui tehnilistes andmetes märgitud 10,9 ning parimal katsel mõõdame kiirenduseks 10,13 sekundit. Ja seda automaatkäigukasti ?pikaldase mõtlemise? juures. Kiirendusega 50-90 km/h saab auto hakkama 5,6 sekundiga ja ega seegi tulemus laita ole.

Ka ülejäänud sõiduomadused pole Magentisel laita. Pisut raske on sõidu ajal leida tuge vasakule käele ja kätt pidevalt roolil hoides kipub see lõpuks ära väsima. Küünarnukki ukse käetoele toetades jääb rool pisut kaugele, ülemine aknaserv aga liiga kõrgele.

Vedrustus on autol samuti meie teede jaoks paras. Auto on piisavalt pehme, et meie tänavamuhud mugavaks sõiduks siluda, samas ei hakka ta suurematel kiirustel ?lainetama?. Tippkiiruseks annavad tehnilised andmed 209 km/h, kuid selle saavutamiseks läheb tarvis väga pikka teekonda. Igatahes 2,5 kilomeetrisel lennurajal suudame proovisõidul vaid 185 km/h välja pigistada, kuid tunda on, et varu jätkub. Eks oma rolli mängib siin seegi, et mootor suhteliselt vähe sõitnud.

Kütusekulu osas jääb 2,5-liitrine proovisõiduauto lubatud 10-11 liitri piiresse 100 km kohta, kui mootor rohkem sisse sõidab ja gaasipedaali väga kõvasti ei talla, peaks 10-liitrine keskmine kulu olema igati reaalne.

Kõige selle taustal on Magentise mudelivaliku odavaim versioon ? 2,0-liitrine GL ? omas klassis pretsedenditult soodsa hinnaga: 219 000 krooni. Valdavalt on hädavajalik selle raha eest autos olemas, ehk vaid signalisatsioon on asi, mille peab ilmtingimata ise juurde ostma. Kõik muu aga (puitimitatsioon, konditsioneer jms) on juba asjad, ilma milleta võib vabalt hakkama saada.

Järgmine variant (GLS) maksab 249 900 ja seal on juba veojõukontroll, konditsioneer, signalisatsioon ja muu säärane olemas. Kui lisada veel valuveljed ja eesmised udutuled, tõuseb hind 10 000 krooni võrra.

Magentise tippversioon, 2,5 V6 LUX maksab aga juba 100 000 rohkem kui odavaim variant. Seevastu on aga autol olemas kõik, mis ühel sellise klassi masinal olla saab: automaatne kliimaseade, püsikiiruse hoidja, nahkistmed, H-matic käigukast jne, jne.

Kia Auto müügijuhi Sven Litvinovi sõnul on 2,5-liitrise mootoriga Magentis hinnakirjas vaid LUX varustusega, kuid tellida saab ka lihtsaimaid autosid. Kui ikka nahksisu ja automaatne kliimaseade ilmtingimata vajalik ei ole, siis on ka V6 mootoriga variant võimalik kätte saada vähema kui 300 000 krooni eest.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing