Oktoobris suurenevad trahvid annavad lisatööd kohtutele

Juunikuus võttis riigikogu vastu seaduse, millega muudeti kriminaalkoodeksit, haldusõiguserikkumiste seadustikku ja maksukorralduse seadust. Nii ongi alates oktoobrikuust trahvide määramisel aluseks kas 60kroonine trahviühik või inimese päevasissetulek.

Kohtutele tähendab uus seadus lisatööd, Tallinna linnakohtu esimehe Helve Särgava sõnul algab kohtunikel suur arvestamine.

?Iga kohtualuse päevasissetuleku leidmine on suur töö, uurijad peavad kokku saama kõik selleks vajaminevad materjalid. Oktoobrikuus võivad istungid isegi edasi lükkuda põhjusel, et sissetulekut näitavate paberite kättesaamine ei pruugi nii kiiresti toimida. Me võime neid paluda saata faksile või meili teel, kuid kui kohtunikul ei ole istungi ajaks kõiki asjasse puutuvaid dokumente, ei saa istungil ka karistust määrata,? rääkis Särgava.

Viimasel kahel aastal on kohtutes rahatrahviga karistatute arv pidevalt tõusnud, selle aasta esimese kuue kuu jooksul said rahatrahviga karistada 1530 inimest. Kuna võrreldes möödunud aastaga on kohtutesse saadetud 40 protsendi võrra rohkem kriminaalasju, muutub trahvisaajate arv aasta lõpuks veel suuremaks.

Justiitsministeeriumi teatel on seadusemuudatuste eesmärgiks siduda trahvid lahti kuupalga alammäärast. ?Ei ole õige, et karistuste karmus oleneb sellest, kuidas kulgevad kolmepoolsed läbirääkimised kuupalga alammäära teemal,? ütles ministeeriumi karistusõiguse osakonna nõunik Karin Luik.

Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti ühistranspordi osakonna spetsialisti Jüri Miglai arvates ei ole näiteks piletita sõidu puhul suurt vahet, kas trahvi võib teha kuni 530 või kuni 600 krooni.

?Trahvi suurus sõltub ikkagi inimesest, meie kontrolörid arvestavad, kas inimene on töötu või väikese sissetulekuga, vaadatakse ka seda, kuidas inimene ametnikuga käitub. Linnavalitsuse jaoks toob rohkem raha pigem suurem kontrolöride arv kui oktoobrist muutuv trahvisumma maksimaalsuurus,? lisas Miglai.

Riigieelarvesse uus süsteem väidetavalt rohkem raha ei too. Rahandusministeeriumi valitsussektori talituse juhataja Tanel Steinberg ütles, et selle aasta riigieelarve koostamisel arvestati selle muutusega, et päevapalga asemel hakkab kehtima trahviosis.

?Riigieelarve täitumise seisukohalt prognoose selletõttu ei suurendatud, sest ministeeriumi hinnangul on trahvidel distsiplineeriv roll ja kõrgem trahvimäär ei too automaatselt kaasa laekumise suurenemist, vaid pigem väheneb seetõttu rikkumiste arv,? sõnas Steinberg.

Järgmise aasta riigieelarves on aga prognoositud trahvide laekumise vähenemist 45,6 miljoni krooni võrra, kusjuures 39 miljonit krooni vähem oodatakse laekumisi haldusõigusrikkumise trahvidelt.

?Selle põhjuseks on 2001. aasta ootamatult madal trahvide laekumine, kaheksa kuuga oli eelarves kavandatust laekunud 43,6 protsenti,? selgitas Steinberg.