Preemia kõrgepalgalistele

Artikkel

- Uudised
- Kristina Traks
- 20. september 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Preemia kõrgepalgalistele
Nii näiteks sai kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa tulemuspalka 6875 krooni, asekantsler Siim Sukles 5250 krooni, ministeeriumi haldustalituse autojuht Ivo Reinsalu töö tulemuslikkust hinnati 1320 krooniga, riigivarabüroo peaspetsialisti Rando Ranna töö hindeks oli aga 450 krooni.
Teede- ja sideministeeriumis seevastu sai kantsler Margus Leivo tulemuspalka 17 000 krooni, ministri abi Lembe Laas sai hea töö eest lisatasu 10 800 krooni, kantsleri referendile Kristel Miljandile aga maksti tulemuspalka 6155 krooni.
Kantsler, asekantslerid ja nõunikud ei saanud tulemuspalka näiteks siseministeeriumis ja justiitsministeeriumis.
?Seadusega on ette nähtud, et seda palka tuleb maksta, kuid ühtseid palgamaksmise aluseid pole,? sõnab kultuuriministri nõunik Tõnu Seil. ?Me siis võtsime aluseks, et meil läheb hästi ja maksime kõigile tulemuspalka 5 protsenti töötajate palgast.?
Seili sõnul on riigiasutused omamoodi dilemma ees ? tulemuspalgaks ette nähtud raha ei tohi muul otstarbel kasutada, kuid seda, mis alusel töö tulemusi hinnata, keegi ei tea.
Põllumajandusministeeriumis on ametnikele välja makstud 60 protsenti rahast, mis oli määratud tulemuspalkadeks ehk 2,7 miljonit 4,7 miljonist kroonist. Ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kaido Krooni sõnul maksti üle poole rahast välja, sest ministeerium täitis ettenähtud tööülesandeid edukalt.
Kaitseministeerium hindas esimesel kvartalil töö tulemust kokku 4,1 miljoni krooni vääriliseks. Seletuskirjas märgib ministeerium, et eelkõige pöörati hindamisel tähelepanu ?Eesti NATOga liitumise aastaplaani? ülesannete täitmisele.
Ministeeriumite tööplaanid, mille järgi töö tulemusi hinnatakse, on üsna üldsõnalised, sisaldades valdavalt neid töid ja tegevusi, mida iga ministeerium nagunii peab tegema.
Põllumajandusministeeriumi allasutuse, Jakobsoni talumuuseumi tööplaanis näiteks on kirjas, et muuseum peab remontima karjaaedasid. Töö tulemuseks aga pole märgitud seda, et aiad korda ja remonditud saaks, vaid et aedu tuleb remontida 400 tunni ulatuses.
Sotsiaalministeeriumi tööplaan on seaduseelnõude ja määruste loetelu, mida ametnikud peavad koostama. Ära on toodud ka kümme ministeeriumi tegevuse eesmärki, sealhulgas Eesti elanikele vajadustele vastava kvaliteetse tervishoiuteenuste kättesaadavus, elanike sotsiaalse kindlustuse kasvu ja naiste/meeste võrdõiguslikkuse tagamine.
Kas saab ikka pidada tulemuseks seda, kui inimene oma igapäevast tööd teeb ja mingi tervishoiualase seaduseelnõu koostamist, samas kui üha suurem hulk sotsiaalkindlustusega kaetud inimestest peab kasutama kallist eraarstiabi, sest riiklikus polikliinikus ei pääse lihtsalt löögile.
Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna peaspetsialist Triin Jõelehe sõnul on ilmselt tulemuspalku makstud ettevaatlikult ka sellepärast, et avalikkuse tähelepanu sellel valdkonnal on väga suur.
Hetkel kuum