Ülo Toomsalu • 25 september 2001

Häirekeskuse dispet?erite asjatundmatus ohustab elusid

Pärast seda, kui tuletõrjujate tööd koordineeriv Põhja-Eesti häirekeskus ka kiirabidispet?erite töö üle võttis, on kiirabi jõudmine abivajajateni meedikute hinnangul halvenenud, kirjutab Postimees.

Eelmisel nädalal pidid Harjumaa kiirabi meedikud infarktis patsiendi juurde jõudes tõdema, et abi oli saabunud liiga hilja - üliraskes seisundis 54aastast naist polnud enam võimalik aidata.

Kiirabitöötajate sõnul on selliseid kurbi sündmusi aastate jooksul juhtunud veelgi, sest Põhja-Eesti häirekeskuse töötajad ei suuda paljusid sissetulevaid kõnesid töödelda ning eristada olulist ebaolulisest.

?Me teeme aastas palju tühisõite, kuigi on olemas seadus, millistel juhtudel kiirabibrigaad välja saadetakse,? rääkis Keila haigla erakorralise meditsiini osakonna kiirabiarst Mare Liiger.

Tema hinnangul pole probleem mitte ainult selles, et häirekeskuse dispet?erid pole saanud meditsiinialast koolitust, et ainsa keskuses töötava arstini jõuavad kõned harva ning igapäevases töös ei kasutata Eesti Kiirabi Liidu koostatud ametijuhendeid kõnede eristamiseks ja patsiendiga suhtlemiseks, vaid ka maksumaksja raha kontrollimatus tuuldeloopimises.

?Häirekeskuses töötavad inimesed, kes ei tunne maakonda, kuhu nad kiirabi saadavad, ega anna endale aru, et vale väljakutse peale ei sõida me maha mitte kuus-seitse kilomeetrit nagu Tallinnas, vaid mitmekümneid kilomeetreid,? tõdes Liiger.

Hetkel kuum