Välismaalastele maa müümise keeld on viga

Ehkki uuelt presidendilt Arnold Rüütlilt ei oodatud jõulisi majanduspoliitilisi seisukohti ? et n-ö vältida vigu ?, kuulub välismaalastele maa müümise keeld just vigade hulka. Samalaadseid mõtteid on ta avaldanud varemgi, kuid nende ülekordamine pärast valimisi kujutab märksa tõsisemat ohtu.

Piirates või keelates välismaalastele maamüügi, satuvad kõige esmalt ohtu välisinvesteeringud. Mitte ükski tõsine ja pikaajaline välisinvestor ei pane tootmist püsti renditud maale, kuna puudub kindlus tuleviku suhtes. Renditud maale või majja võivad ajutiselt tulla üksnes kehkadiveid, aga mitte BMW koostetehas. Kas lugupeetud põllumajandusdoktor ise rajaks talu või ehitaks uue eramu renditud maale? Vaevalt. 100 miljardit krooni välisinvesteeringuid pole seetõttu siia tulnud juhuslikult, vaid ka võimaluse tõttu omandada tootmismaad.

Teine tagajärg, mis kaasneb, on see, et kohalikel elanikel peaaegu puuduks võimalus maad müüa. Naaber, kes on samasugune mitte eriti rikas maaomanik, ju maad ostma ei tuleks. Seepärast kinnisvaraturg soikuks ja maa hind langeks tublisti, sest mittelikviidse vara hind on alati madalam. Maa jääks sööti, võsastuks, sinna ei kerkiks uusi maju ega tootmishooneid. Lisaks tuleks kohalikul ikkagi maksta maamaksu, mis on söötis maa puhul üsna suur koormis ja viib mõtted maa müümisele. Kes saaksid niisugusest asjade käigust õnnelikumaks? Nii et enne poliitiliste avalduste tegemist tuleks uurida ka kohalike maaomanike endi arvamust maamüügi keelamise kohta. Vastus võib tulla üllatav.

Võib nentida, et maamüügi piiramine on vastuolus ka euroliidu turunõuetega. Sel põhjusel võib näiteks Poola nihkuda euroliidu laienemise teise ehk määramata ringi.

Rahvaliidu ettepanek on mõeldud maa jätmiseks kohalike kätte ? talunikele, põllumajandusühistutele. Et üldjuhul rikkamad välismaalased ei saaks maad kokku osta. Ses mõttes võib ettepanek olla omamoodi üllas. Kuid kokkuostmist ehk nõudluse hüppelist suurenemist takistaks maahinna tõus ? miks arvame, et maa antakse käest poolmuidu? Just vastupidi: kui maa hind on karmide piirangute tõttu madalal ja ametlikult osta ei õnnestu, siis kasutatakse variisikuid, tankiste, offshore?e. Pinnas korruptsiooniks kohaliku omavalitsuse tasandil oleks hästi ette valmistatud. Ja ühe õige maamehe õiglustunne tõsiselt riivatud.

Rahvaliidu kavandatud piirang kehtiks 10 aastat, kuni maamees saab jalad kindlamini alla. See võib viia aga olukorrani, et maa satub odavalt nn endiste kolhoosiesimeeste kätte, mis oleks veelgi halvem. Sel juhul on maaelu arengul 10 aastaks kindel pidur peal, aga hiljem parseldaksid kolhoosiesimehed maa soliidse vaheltkasuga ikkagi edasi. On parem, kui maa on kogu aeg tegusa omaniku, investori, töökohtade looja valduses, kes ei lase tekkida kõnnumaal. Ka niisama suvekodu ehitaja annab kohalikele tööd, tarbib kaupu ja teenuseid, maksab kohalikke makse.