Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hasartmängumaksu tõus seab investeeringud ohtu
Valitsuskabinet võttis vastu kultuuriministeeriumi ettepanekul algatatud seaduseelnõu, mis tõstab hasartmängumaksu määra mänguautomaatidelt 3000 kroonilt 5000-le ning mängulaudadelt praeguselt 10 000-lt 15 000 kroonile kuus.
?See on ühe suure tegevusala hävitamine ning valitsuse poolt täiesti lühinägelik plaan,? nentis Kristiine Kasiino juht Enno Heinla. Maksutõus vastavalt 67 ja 50 protsenti on tema hinnangul ennenägematult suur ja surub kõik ettevõtjad käpuli.
Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu (EHKL) arvutuste kohaselt nii järsu maksutõstmise puhul maksutulude laekumine riigieelarvesse hoopis väheneb, sest ettevõtjad on sunnitud piirama investeeringuid ja vähendama tööjõudu. Kui sel aastal ulatub kümne hasartmänguga tegeleva ettevõtte käive üle 600 miljoni krooni, siis järgmisel aastal väheneks see peaaegu 100 miljoni võrra. Töötajate arv võib väheneda koguni kolmandiku võrra.
Rahandusministeerium aga loodab seadusega suurendada hasartmängumaksu laekumist 2002. aasta eelarvesse 73 protsendi võrra rohkem möödunud aastal laekunuga võrreldes eeldusel, et mänguautomaatide ja -laudade arv jääb samaks.
Kultuuriministeerium plaanib maksu tõstmisest laekuva tuluga toetada muude kultuuriehitiste hulgas ka Kunstimuuseumi ehitamist.
?No ütleme ausalt, sellest rahast Kunstimuuseumi küll ei tule,? sõnas Heinla. EHKL käis välja ka oma kompromissvariandi hasartmängu maksumäärade astmeliseks tõstmiseks 10 protsendi ulatuses iga kolme aasta tagant. ?Stabiilsus maksude osas oleks arvestatav võti ka välisinvesteeringutele, mis konkreetsetel juhtudel on jäänud just maksustabiilsuse puudumise tõttu viimastel aastatel Eestisse tulemata,? väljendas liit oma seisukohta.
Rahandusministeeriumi hinnangul aga pole maksude oluline vähenemine tõenäoline ning maksu tõstmine on põhjendatud.
?Maksu pole tõstetud 1995. aastast ning kuna tegemist on sellise maksuga, mis pole otse seotud tulude kasvuga, siis on kas või üldise elatustaseme tõusu arvestades mõistlik ajaga sammu käia ning maksu tõsta,? vahendas pressiesindaja Hanna Hinrikus ministeeriumi seisukohta. ?Hasartmänguäri on Eestis jõudsalt laienenud, mis on samuti märk sellest, et elatustase on paranenud, tulud kasvanud ning maksuproportsioon sisuliselt alanenud.?