Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uss ja Trooja hobune ründavad arvuteid
Seoses globaalse võrgustumisega on viimasel ajal esile kerkinud märksõnad ?Internetilüüsi viirustõrje? ja ?keskselt hallatav viirusetõrjesüsteem?. Loomulikult ei tohi alahinnata ka tööjaamade kaitset.
Kaasaegne viirusetõrjesüsteem lubab administraatoril keskselt hallata internetilüüsi ja serverite kõrval ka tööjaamade viirusetõrjetarkvara, tagades sellega viirustest tingitud ohu vähendamise, sest enam ei saa lõppkasutaja oma suvalise soovi korral arvuti viirusetõrjekilpi sisse-välja lülitada. Viirusetõrjuja valikul ei tohiks esimest ettejuhtuvat valida, sest mitmed tootjad ei suutnud näha internetiseerumise kiiret kasvu ning ei ole seetõttu oma tarkvara arendamisel suutnud sammu pidada.
Kuna Eesti puhul võib kasutada märksõna ?võrgustunud riik?, siis viirusetõrje peaks algama siiski internetilüüsist, sest seda kaudu tungib meie võrkudesse kuni 90 arvutiviirustest.