Ärinaised loodavad iseendale

Merike Ojasson 28. september 2001, 00:00

Kaks aastat tagasi tekkis Põhjamaade Investeerimispangas idee anda Baltimaade ettevõtlikele naistele laenuks miljon eurot. Sellest kasvas välja Sampo Panga naistelaen, mille abil sai oma ettevõtmistele toetust 20 naisettevõtjat.

?Laenuraha andmise kõrval oli meie jaoks oluline, et koos rahaga tehtaks küsitlus, mis annab rohkem infot naisettevõtjate soovide ja ootuste kohta,? sõnas Siv Hellen Põhjamaade Investeerimispangast.

Võrreldes Läti ja Leedu ettevõtlike naistega võtsid eestlased laenu lühemaks ajaks, vaid kolme aasta peale. Küsitlus näitas, et enamik õrnema soo esindajatest alustab äri isikliku rahaga, pangalaenu saab stardipakul kasutada vaid iga kümnes naine. Tegevust laiendades julgevad naised rohkem laenu küsida, tervelt 34 protsenti vastanutest võttis sel juhul laenuks üle miljoni krooni.

Roosikrantsi ilusalongi juhataja Marit Niido oli üks neist, kes sai Sampo Pangast naistelaenu. Kaks aastat tagasi, kui ta oma salongi tööga alustas, oli käivitamisel abiks eralaen. ?Palju abi oli lähedaste inimeste toetusest, kes ütlesid, et sa oled selleks võimeline, tee ära!? ütles Niido.

Sampo Pangast võetud naistelaen oli Niido esimene ärilaen, raha oli vaja eralaenu tagasimaksmiseks ja ilusalongi edasiarendamiseks. Laenu suurus oli 300 000 krooni, tähtaeg neli aastat ning laenugarantiiks firma ja isiklik vara.

?Arvan, et üldiselt ei peaks pangad naisi eelistama, aga usun, et mõningaid eelarvamusi ettevõtlusega tegelevate naiste suhtes ikka on,? sõnas Niido.

Käsitööpoodide omanik Ülle Kull tunnistas, et tundis laenu võtmise juures hirmu, sest 220 000kroonise laenu tagatiseks sai pere korter. Raha oli aga vaja selleks, et käivitada linasest kangast rõivaste tootmine. ?Enne laenuvõtmist panin positiivsed ja negatiivsed pooled paberile. Küsisin endalt, mis saab siis, kui ma ei suuda raha tagasi maksta,? meenutas Kull.

Tema sõnul ei tehta pangas vahet, kas tegemist on meeste või naistega, naistelaenu asemel võiksid pangad pakkuda hoopis väikeettevõtete laenu.

Ivi Proos Eesti Avatud Ühiskonna Instituudist kinnitas, et naised ootavad pankadelt seesugust laenutoodet. Oodatakse ka seda, et koos laenuga käib kaasas lühikoolitus äriplaani koostamise ja üldse pangaga suhtlemise teemal.

Pankade esindajad, keda uuringu käigus intervjueeriti, olid naistelaenu suhtes erinevat meelt.

Nordea Panga laenuosakonna juhataja Ivar Kallast arvas, et riskide mõttes ei ole pangal vahet, kas tegemist on mees- või naissoost laenutaotlejaga. ?Kahjuks ei ole tehtud statistikat, kas mehed või naised on paremad laenu tagastajad,? sõnas Kallast.

Kaia Jäppinen Ühispanga äriklientide osakonnast kinnitas, et tema arvates on naine kohusetundlikum äripartner ja ka laenuvõtja.

?Paljudel meestel on kümme äri pooleli ja neil on hea meel, kui üks osutub elujõuliseks. Olen märganud, et naised tahavad ühte asja väga hästi ja põhjalikult teha,? kommenteeris Jäppinen.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:54
Otsi:

Ava täpsem otsing