Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Energia sai 4,5 mld kahjumit
Kahjumi tingis põhivara väärtuse allahindlus vastavalt rahvusvahelise raamatupidamisstandardi uutele nõuetele.
Aruande kohaselt oli eelmisel majandusaastal Eesti Energia kontserni äritulu 4,41 mld krooni, netorahavoog äritegevusest 1,06 mld krooni ja majandusaasta kahjum 4,56 mld krooni.
Põhivara allahindluse põhjustas asjaolu, et energiaturu inspektsioon ei ole kolme aasta jooksul kooskõlastanud elektritariife, mis tagaksid Eesti Energia varadele mõistliku tootluse.
Põhivarade allahindluse kiitis oma otsusega heaks Eesti Energia nõukogu juba augustis 2001. Nõukogu esimehe Jüri Käo sõnul on ettevõtte finantsmajanduslik olukord hea. Varade allahindlus, mis lähtub konservatiivse raamatupidamise põhimõtetest, on igal juhul õige samm. Ettevõtte tegelikku majanduslikku tugevust näitab äritegevuse rahavoogude 75 protsendiline kasv, ütles Käo.
Eesti Energia kavatseb elektri hinnatõusu kompenseerimiseks hakata ligi 18 000 perele müüma elektrit odavamalt, kirjutas Postimees Online.
Eesti Energia Teeninduse turundusdirektor Jaanus Arukaevu rääkis, et Eesti Energia nõukogu tegi eile põhimõttelise otsuse müüa kolme aasta jooksul toimetulekuraskustega peredele sotsiaalelektrit 15 miljoni krooni eest. Kolme aasta peale kavandatud summast kaks kolmandikku kulutatakse Arukaevu sõnul ära ilmselt esimesel aastal.
Arukaevu sõnul selgus sotsiaalministeeriumiga koostöös, et kõige rohkem vajavad sotsiaalelektrit ühe või enama lapsega üksikvanemad, paljulapselised pered ja üksikpensionärid või invaliididest pensionäride pered. Arukaevu sõnul on Eesti Energia teinud ettepaneku, et sotsiaalelektrit vajavate perede ringi määraksid kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad.
Programm peaks rakenduma järgmise aasta alguses.
Eesti Energia jaoks on need 15 miljonit krooni saamata jäänud tulu ja see tuleb kasumi arvel. Arukaevu möönis, et sellises mahus elektri hindade korrigeerimist, nagu oli vaja viimase kahe aasta jooksul teha, ei saa aga ilma diferentseeriva mudelita teha.
Autor: ÄP Online