Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Estonian Airi saatus selgub nädalaga

    Kui Eesti valitsus ei leia selleks ajaks võimalust lennukite puudu jääva kindlustuskatte tagamiseks, ei saa ka Eesti lennufirma jätkata.
    Peaminister Mart Laar on edastanud Taani peaministrile Poul Nyrup Rasmussenile Eesti ettepaneku võimaluse kohta laiendada Taani riigi poolt Estonian Air omanikfirmale Maesrk Air antud garantiid ka Estonian Airile.
    ?Hetkel on teada vaid nii palju, et Taani peaminister valmistab ette omapoolset vastust,? andis peaministri pressinõunik Anne Osvet eile edasi Laari sõnumi.
    ___________________________________________
    Estonian Air on ootamatult väga raskesse seisu sattunud. Kuidas hindate olukorda teie kui omanike esindaja?
    Nõukogu koguneb uuel nädalal hädaistungile, kus on arutusel ainult üks küsimus ja see on Estonian Airi tegevuse jätkamine. Omanikud kogunesid Siim Kallase juures sel teisipäeval ja teavitasid valitsuse liikmeid sellest, et kindlustuskatte puudumise tõttu ei saa Estonian Air opereerida ning sellel võivad olla fataalsed tagajärjed.
    Kas on veel mingeid väljapääse?
    Tegelikult on ainult üks väljapääs. Tuleb leida hetkel puuduv kolmandate poolte sõja ja terrori riski kindlustuskate. Meie absoluutne miinimum on 500 miljonit USA dollarit. Kate enne kindlustuskriisi oli teatavasti miljard dollarit. Lennundusettevõtetele üle maailma praegu kusagil sellist kindlustust rohkem kui 150 miljonini dollari ulatuses ei pakuta. Seetõttu valitsused sekkuvadki. Asja sisulist ja kiiret menetlemist Eesti valitsuse ja parlamendi poolt ootab ka Estonian Air.
    Kas Eestil üldse peab olema oma lennufirma?
    See pole minu arust hetkel põhiline küsimus. Jälgides mõne poliitiku meediast läbi käinud avaldust jääb mulje, et need inimesed ei suuda endale tegelikku olukorda teadvustada. Kuna üks miljard dollarit on suur number, siis tundub see nii kosmilise ja lootusetuna, et lihtsam on loobuda. Kas hakkame nutma ja sureme ära?
    Parlamendi rahanduskomisjoni esimehe Kalle Jürgensoni sõnul ei ole võimalik vajalikku seadusemuudatust lihtsalt nii kiiresti sisse viia.
    11. september on see päev, kui maailm muutus ja täna pole see enam liiga turvaline mitte kellegi jaoks. Sellega lihtsalt tuleb nüüd riikide valitsustel tegeleda. Erakorraliste riskide maandamine ja uute kohustuste võtmine on praegu möödapääsmatu.
    Äkki on Eesti riik selleks liiga väike ja väeti, et nii suurt raha välja käia?
    Asi pole ju riigi suuruses või majanduslikus võimekuses. Malta, mis on samuti väike riik, on teatanud, et katab puudujääva kindlustuspreemia ühe miljardi dollarini. Läti valitsus viib küsimuse parlamenti järgmise nädala alguses. Venemaa teatas eile, et arutab asja kiireloomulisena riigiduumas. Rääkimata arenenud riikidest, mis on kõik oma maa lennufirmasid toetanud, sõltumata selle omanike struktuurist. Asi on suutlikkuses oma riigi majandust kaitsta erakorralises, loodetavasti lühikest aega kestvas, olukorras. Parlamendi rahanduskomisjoni väide, et me ei saa seda asja kiiresti menetleda ja võrdlus Saku Suurhalliga on mulle täiesti mõistmatu. Kui see peegeldab riigi arusaamist tekkinud probleemist, siis on see mulle riigi kodanikuna suurem probleem kui Cresco investeeringu kaotamine Estonian Airis.
    Millised võiksid olla Estonian Airi võimaliku pankroti mõjud Eesti majandusele?
    Ei pea olema selgeltnägija, et öelda, et sel juhul oleks Tallinna Lennujaam suures hädas. Estonian Air annab üle poole lennujaama käibest ja meie lahkumisel ei hakka teised firmad meie eest lendama. Juurde tuleb ehk vaid paar lendu, et mahajäänud reisijad ära korjata, aga see on ka kõik. Tallinna Lennujaamal on aga teenindada suured laenud, mida on riik parlamendi toel garanteerinud. Seda loetelu võiks jätkata.
    Riik soovib samal ajal müüki panna 34 protsenti veel riigile jäänud Estonian Airi aktsiaist ja Cresco oli üks huvilisi.
    Riigi võimalikust väljaostmisest Estonian Airist pole vist praegusel hetkel üldse mõtet rääkida. Võib juhtuda, et varsti pole enam midagi osta.
    ___________________________________________
  • Hetkel kuum
Noored küsivad palka nii, et maa must? Väga hea!
Noorte kõrge palgasoov on normaalne ja viib edasi, pole siin iriseda midagi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Noorte kõrge palgasoov on normaalne ja viib edasi, pole siin iriseda midagi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Equinor maksab erakorralist dividendi ja ostab aktsiad tagasi
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Kriis pani juhid liikuma. „Rahapakiga enam kedagi üle ei osta“
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Kohus jättis Merko vaidluses riigiga tühjade pihkudega
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.