Maakonnad lähevad internetti

Reedel sõlmisid Harju maavanem Orm Valtson ja riigisekretär Aino Lepik koostöökokkuleppe, mille kohaselt loovad riigikantselei ja maavalitsused internetipõhise dokumendihalduskeskkonna. Maakondade infoportaal kutsuti ellu, et täita avaliku teabe seaduse nõudeid, mille kohaselt peavad riigiasutused avaldama oma ülesannetega seotud teabe veebilehtedel 1. märtsiks 2002.

Riigikantselei finantseerib sel aastal projekti käivitamist 400 000 krooniga. Maakonnad eraldavad omalt poolt raha IT-eelarvetest.

Harju maavalitsuses suvel tehtud uuringu andmetel rahuldavad maavalitsuste kodulehed hetkel alla 20 seaduse nõuetest. Uuringu korraldanud maavalitsuse nõuniku Kristina Männi sõnul oli suurimaks probleemiks informatiivsus. ?Veebis pole kolmandikkugi infost, mida maavalitsused omavad,? ütles Mänd. Uuringust selgus, et kõige paremini rahuldab kodaniku vajadusi Viljandi maakonna kodulehekülg.

Praegu kulub tükk aega, et eri maakondade lehekülgede erinevast struktuurist läbi närida. Isegi kui huvipakkuv dokument on internetis olemas, tuleb selle leidmiseks sageli mitut loogikat testida. Loodav portaal viib kõikide maakondade info ühtsesse struktuuri, nii et kui oled harjunud Harjumaal asju ajama, leiad vajaliku dokumendi samast alajaotusest ka Võrumaa netikeskkonnas.

Dokumendihaldussüsteemi mudeli ja projekti lähteülesande töötab välja riigikantselei riigiinfosüsteemide osakond. Projekti juhib Harju maavalitsus, kelle ülesanne on ka teostuse konkursi korraldamine.

Veebruariks peaks valmima pilootprojekt, milles osalevad kuus maakonda: Harju, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Valga ja Viljandi, seejärel liituvad ülejäänud maakonnad.

Infotehnoloogia asjatundja Peeter Marvet nentis, et mida kiiremini see projekt käivitub, seda odavam see kokkuvõttes tuleb, sest juba praegu peavad kohalikud omavalitsused teabe avalikustamiseks kulutusi tegema. Marveti sõnul on ühtset süsteemi tulevikus ka lihtsam ja odavam uuendada-täiendada, sest piisab muutuse tegemisest ühes kohas. ?Halb on see, et süsteemi hakatakse alles nüüd käivitama, kui omavalitsustel on juba teabe avalikustamise kohustus,? märkis Marvet.

Kavandatud ajagraafikut hindas ta realistlikuks, aga lisas oma kogemusele toetudes, et soovi korral võiks lahenduse käima saada ka nädalaga. ?See eeldaks muidugi, et koolitust viiks igal hommikul läbi ETV Telekool,? ütles Marvet.

Marveti hinnangul on E-maakondade projekti käivitamiseks tarvis ühte serverit, mis maksab suurusjärgus paarsada tuhat krooni, ning tarkvara, mille litsents aastaks on 20 000 krooni. Tarkvaralahendustest sobiksid IT Meedia väljatöötatud süsteem Amphora ja MicroLink Süsteemide pakutav Postipoiss, mõlemad on Eesti avalikus sektoris juba kasutust leidnud.